inimkonna allakäiku. Kuna massi saab moodustada vaid suure hulga inimestega, siis Stepihundile sarnaseid inimesi leidub vähe. Nemad on kui inimkonna prohvetid, kes on juba ette häälestatud, et inimkond on hukule määratud. Stepihundid ei rahuldu millegagi, mis tavainimestele lõbu pakub. Stepihundid otsivad oma kultuuri minevikust, nad seostavad kultuuri kannatustega. Nagu ütles ka 20. sajandi filosoof Ortega y Gasseti, et merehädaliste mõtted on ainsad õiged mõtted. Kõige suuremad tähtteosed on tulnud just sellest ajastust, kus loomeinimesed kannatasid kõige rohkem. Mida karmim on valitsev reziim, seda paremad teosed sellest sünnivad. Meeleheide ning rahulolematus ühiskonnas valitseva korra pärast sunnib Stepihunte vaimset toitu otsima kas minevikust või siis omaenda loomingust. Kui läbilõikeinimesed on paadunud optimistid ning primitiivsed olendid, siis Stepihuntidele
meetodist" 1637. see filosoofia on kandnud uuemate aegade filosoofiat. Temal juba pealkirjas süna diskursus arutlus. Hakkab tõrjuma loodust, elu, meeli. Tema filosoofias mõistus on tõekriteeriumiks. Ideede elu on tähtsam ja kõrgem kui muu elu. Baruch Spinoza. Portugali-juudi päritolu hollandi filosoof. ,,geomeetrilise meetodi järgi esitatud eetika" 1660/70. Meetod on võtmesõna. Filosoofia hakkab liikuma teaduse poole, eemale kirjandusest. Unamuno, Ortega, Gasseti kuulsaimad hisp filosoofid 17. saj. Nende ideed avalduvad esseede vormis. U jätkab renessanslikku humanismi vaimu. ,,Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest". Vaimne filosoofiline taust on sellega esitatud. Arutluszanr sai iseloomustatud, kus ongi esiplaanil filosoofiline mõte. Läheme tagasi luule juurde (lüürilise luule). Alates Petrarcast 14. saj keskel rääkisime sellest viimati. Renessanssi luule areng oli väljaspool Itaaliat väga ebaühtlane
annaabi.ee 
