võitlus. Lord sai noorhärraga sõpradeks ja kutsus oma lossi lõunasöögile. D'Artagnan sai mileediga headeks sõpradeks. Iga kord kui ta lahkus lossist kohtas ta ka mileedi toatüdrukut Kettyt, kas trepil, vói lossi ukse ja mileedi toas. Ketty avaldas oma saladuse, et talle meeldib noormees ja mileedi ainult teeskleb ja talle meeldib hoopis krahv de Wardes. Ning tahab hoopis d'Artagnanile kätte maksta.. Iga kord kui kiri de Wardesile läks, andis Ketty selle gaskoonlasele. Kolmanda kirjale vastas d'Artagnan pettusega, et krahv tuleb temaga kokku saama. Järgmisel õhtul läkski d'Artagnan mileedi juurde, esitledes end krahvina. Lady Clarick avaldas südame põhjast talle armastust. Ja mälestusest endast andis ka sõrmuse. D'Artagnani südametunnistus ei pidnud sellele vastu ning ei läinud enam mitu päeva leedi juurde. Alles siis kui mileedi isiklikult kirjas palus teda külla. Mileedi andestas noormehele ning veetsid mõnusalt aega,
kuigi ta mängis vasaku käega, mõistis ta, et haav on veel liiga värske ega luba nii suurt pingutust. D'Ar- 68 tagnan jäi üksi ja kuna ta ütles, et tal puudub vilumus reeglipäraseks võistlemiseks, siis mängiti punkte arvestamata. Korraga aga möödus Porthose heraklesliku randmega heidetud pall nii ligidalt d'Artagnani näost, et viimane mõtles: kui pall oleks teda tabanud näkku, oleks tulnud audientsist kuninga juurde loobuda -- siis ei saaks ta sinna minna. Gaskoonlasele omase kujutlusvõimega aga uskus d'Artagnan, et sellest audientsist oleneb 1 -- sportlik mäng, mida mängiti reketitega. kogu ta tulevik. Ta kummardas viisakalt Porthosele ja Aramisele ja lausus, et ta ei hakka mängima enne, kui on võimeline nendega võistlema. D'Artagnan eemaldus ning istus nööri lähedale pealtvaatajate tribüünile. DArtagnani õnnetuseks viibis pealtvaatajate hulgas üks Tema Eminentsi