07.2012, 3-3-1- 3-12, p 19). Andmete, sealhulgas isikuandmete hulk ja neis sisalduv teave üha suureneb ja sekkumine isikuandmete sfääri üha laieneb. Ühe näitena võib tuua biomeetriliste andmete lisamise reisidokumentidesse. EIK on tunnistanud, et isikuandmete säilitamine ja kasutamine võib riivata õigust eraelu austamisele (EIKo Leander vs. Rootsi, 26.03.1987), käsitlenud isikuandmetele juurdepääsu lubamist (EIKo Gaskin vs. Ühendkuningriik, 07.07.1989) ning isikuandmete kogumist ja kasutamist (EIKo Amann vs. Sveits, 16.02.2000 ja EIKo Rotaru vs. Rumeenia, 04.05.2000), isiku meditsiiniliste andmete kaitset (EIKo Z. vs. Soome, 25.02.1997). Isikulise kaitseala poolest on PS § 26 kõigi ja igaühe õigus. PS § 26 kaitse laieneb nii Eesti kodanikule kui ka Eestis viibivale välisriigi kodanikule ja kodakondsuseta isikule (PS § 9).
Samas otsuses märkis riigikohus, et kirja sisuga tutvumine isegi adressaadi juuresolekul on võimalik PS § 43 järgides. Ilmselt peab Riigikohus silmas olukorda, kus kinnipidamisasutusse saabunud kiri ei ole veel adressaadile kätte antud, kuid kohus on andnud loa sõnumi sisuga tutvumiseks 128. Vangistusseadus keelab kontrollida kinni peetava isiku kirju kaitsjale, prokurörile, kohtule, 121 EIK 07.07.1989 otsus asjas nr 10454/83, Gaskin vs Ühendkuningriik. 122 EIK 16.02.2000 otsus asjas nr 27798/9527798/95, Amann vs Sveits. 123 EIK 25.02.1997 otsus asjas nr 22009/93, Z. vs Soome. 124 Jaanimägi, K., Lõhmus, U. Kommentaarid §-le 26. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 26 komm 9.4. 125 EIK 25.03.1983 otsus asjas nr 7136/75, Silver jt vs Ühendkuningriik, p 98. 126 Laos, S., Lõhmus, U. Kommentaarid §-le 43. - Eesti Vabariigi põhiseadus
vajalik leida lahendus, mis säilitab suurimal võimalikul määral vastanduvad õigushuvid. Reeglina prevaleerivad vastanduvate õigushüvede riives õigussuhete nõrgema poole huvid. Suhtes riik ja üksikisik loetakse nõrgemaks pooleks üksikisikut. Kahe isiku vastanduvates õigussuhetes tuleb hinnata õigussuhete olemust, aga ka indiviidi isikut. Andmesubjekti osalusprintsiibi piiramises on EIÕK võtnud seisukoha kaasuses Gaskin vs. UK. EIÕK leidis, et UK süsteem, mille kohaselt on konfidentsiaalsuse eeldusel antud informatsiooniga võimalik tutvuda üksnes informatsiooni andja nõusolekul, on andmesubjekti jaoks ebamõistlikult koormav ja ei ole proportsionaalne. Seega prevaleerisid andmesubjekti õigused kolmandate isikute õiguspärase ootuse üle. Andmesubjekti osalemise printsiibi rikkumine on andmetöötluse puhul õiguslikult lubatav ning andmesubjekti isiklike õiguste riive on põhjendatud kas üldise