Mitte alkohoolsed joogid on: puhastatud kraanivesi, mineraal-, allika- ja lauaveed, maitsestatud ja vitaminiseeritud veed. Mahlad jaotatakse: värskelt pressitud mahlad, pudelitesse või purkidesse vinnitud mahlad. Mahlad jagunevad : pressitud mahl puuviljadest või marjadest, mahl konserteeritud mahlast (lahjendamine kvalideetse veega), täismahl on identne viljadesst ja marjadest pressitud mahlad, ei lisata lisaaineid. Nektarite täismahl sisaldus on 25-50% ülejäänud on vesi. Mahlajoogid on nektaritest veel lahjemad. Karastusjoogid enimtundud apelsinimaitselised, sidrunimaitselised, greipimaitselised, toonikud ning laimimaitselised. Kali on käärimise teel saadud alkoholi vaba jook. Energiajoogid on vitaminiseeritud sisaldavad tauriini ja ergutavad kesknrvisüsteemi. Spordijoogid sisaldavad mineraale, need ei ole karboniseeritud. Alkoholivaba õlu ei kõlba juua. · sampanjad on vahuveinid, mis on valmistatud kin...
Peale kääritamist jook magustatakse ning villitakse surve all pudelitesse. Kasutatakse näiteks Asti Spumante´i valmistamisel. • Jätkuvmeetodil, mille puhul teine käärimine toimub üksteisega järjestikku ühendatud survetankides. Ühelt poolt läheb sisse baasvein, suhkur ja pärm ning teiselt poolt tuleb välja vahuvein. Kasutatakse näiteks Saksamaa ja Portugali vahuveinide valmisatmisel. • Veini gaseerimise meetodil. Kangestatud veinid jaotatakse: • portveinid, madeirad, šerrid (heeresid)- kuivadest magusateni, kangusega 15-22%. veinid kangestatakse viinamarjaveini destillaadiga kas käärimisprotsessi vältel (portveinid ja madeirad) või pärast käärimisprotsessi lõppemist (šerrid ). Portveine valmistatakse ainult Portugalis, madeirasid Madeira saarel ( Portugal), šerrisid (heeresid) Lõuna- Hispaanias.
Kunstlik mineraalvesi koosneb joogiveest, millele on lisatud kas looduslikku sooladerikast vett, merevett, erinevaid mineraalsooli ja süsihappegaasi. Peab rõhutama, et klassikalist ravitoimet sellistel toodetel ei ole, sageli puudub nende etiketil ka vee keemiline koostis. Tegemist on tavalise, puhta ja garanteeritud kvaliteediga pudelisse villitud joogiveega, mis üldjuhul on eelnevalt gaseeritud. GASEERIMISE PLUSSID JA MIINUSED Suur osa pudelitesse villitud mineraalvetest küllastatakse rõhu all süsihappegaasiga (0,3...0,4%), mis veega reageerides moodustab nõrga ja suhteliselt ebapüsiva süsihappe. Süsihappegaasi tähistab lisaainete registris kood E290. Kahesajaga algava seeria lisaained on tegelikult konservandid. Selline mõju on ka vees moodustunud süsihappel, sest karboniseeritud vees on bakterite paljunemine pärsitud
annaabi.ee 
