Need olid mõeldud inimeste ohjamiseks oma tegudes ja tõekspidamistes. Ajalooline areng Kriminoloogia on suhteliselt noor, vaevalt paarisaja-aastase arengulooga teadus, mis tegeleb tänaseni oma ainevaldkonna piiritlemisega. Sõna ,,kriminoloogia" on tuletatud kahest sõnast: ladinakeelsest ,,crimen", mis tähendab kuritegu ja kreekakeelsest ,,logos", mis tähendab teadust, õpetust, ka mõistust ja sõna. Esmakordselt kasutas nimetust ,,kriminoloogia" itaalia teadlane R. Garofalo (Rebane 1975). 3 Ehkki ajaloost on teada suuri mõtlejaid, kes ka kuritegevuse põhjuste ja olemuse üle on arutlenud ( Platon, Sokrates, Aristoteles), saab kriminoloogia, kui teaduse arengust rääkida siiski alates keskaja lõpust. Siis algas nö. uus ajastu. Toimus tormiline teaduse areng, mille murdepunktiks võib lugeda Mikolaj Koperniku
Kui aga laps on kadunud, muutuvad kõik need tuhanded rõõmsad, veetlevad ja õrnad kujutlused, mis tillukese 322 sussi ümber keerlevad, hirmsate kannatuste allikaks. Ilus tikitud sussike muutub piinariistaks, mis ema südant vahetpidamata närib. Küll väriseb veel endine südamekeel, mis asub väga sügavas ja on väga hell, kuid sellel ei mängi enam hell ingel, vaid kuri deemon. Ühel hommikul, kui maikuu päike tumesinisesse taevasse tõusis -- sellisel tagapõhjal armastas Garofalo * oma ristilt mahavõtmise pilte maalida -- kuulis Ro-land'i torni sulgunu Greve'i platsilt rataste põrinat, kapjade plaginat ja raua kolinat. See tungis vaid osaliselt ta teadvusse, ta kattis oma kõrvad juustega, et seda lärmi vähem kuulda oleks, ja silmitses põlvitades edasi elutut eset, mida ta niiviisi juba viisteistkümmend aastat oli jumaldanud. See sussike, nagu juba öeldud, oli kogu ta maailm. Ta mõte oli sellesse nii kiindunud, et ainult surm võis sellele lõpu teha
annaabi.ee 
