Arengut pidurdas tsunftikord, mis välistas konkurentsi ja aeglustas uue tehnoloogia kasutuselevõttu; rajati esimesed manufaktuurid – keskuseks Narva; muutus välisilme, valitsevaks kunsti- ja ehitusmoeks oli barokk Linnad Vene ajal Tartu, Rakvere, Valga, Põltsamaa olid Põhjasõja lõppedes hävinenud Linnad säilitasid provintsliku ilme; kehtisid keskaegsed piirangud ja eesõigused, tsunftisundus, raed; tähtsaks sõjasadamaks ja garnisonilinnaks sai Tallinn; Paide, Viljandi ja Rakvere jäid eramõisateks, linnakodanikke sunniti mõisale teotööd tegema - Põhjasõjas hävinenud Tartu elas üle mitu laastavat tulekahju, Katariina II andis raha linna ülesehitamiseks klassikalises stiilis, tegelik areng 1802. a ülikooli taasavamisega - Narvas palju venelasi, tähtis kaubalinn, tänu kose veejõule manufaktuuritööstuse keskus - suurim manufaktuuritööstuse keskus 18. saj teisel poole – Põltsamaa - 18
aastal. Paldiski tsiviilelanikkond hakkab ka aja jooksul tekkima. Kui aga sõjasadama ehitustööd lõpetatakse, on 1780. aastatel olnud seda paarsada tsiviilelanikku, 18. sajandi lõpuks umbes 340 inimest. Tsiviilelanike põhitegevuseks oli kalapüük. Veelgi heitlikum saatus oli Tartul. Kord ta oli garnisonilinn, siis jälle mitte. Kõik see, mis oli siin varem olnud, oli hävitatud. 1763. aastal võetakse vastu otsus, et Tartu tuleb uuesti muuta tugevaks garnisonilinnaks. Tsiviilelanikke ei peetud üldse silmas. 1763. alustatakse, 1767. aastal aga tööd taas lõpetatakse, leitakse, et see on liiga kallis. Püssirohukelder rajatakse sel ajal. Riigikohtu maja ehitatakse praegusest veidi madalamana, mõeldud kasarmuna. Kivikantse ei ehitatud, kõik muldbastionid. 1767 kuulutatakse Tartu taas lahtiseks linnaks ja seotus sõjaväega lõppeb. Narva kustutatakse kindluste nimekirjast alles 19. sajandil. Narvas ehitati edasi pooleli olnud bastione.