taganenud 1699. a sõlmitud liidust. Poola kuningas oli küll väga solvunud, kuid jõudu tal seda olukorda muuta ei olnud. Pärast Poltaava lahingut oli Venemaa pakkunud Rootsile rahu. Kui Karl XII oleks tulnud vastu ja kirjutanud rahulepingule alla, oleks meie ala olnud Rootsi käes (v.a Narva linn). 7 1710. aastal sõlmitud kapitulatsioonilepingud Ühed lepingud sõlmiti garnisonidega (alistumislepingud), mille alused lubati rootslaste sõjaväeosadel koos peredega lahkuda (varustus tuli siia jätta). Esikohal kapitulatsioonides on Augsburgi usutunnistusel põhineva evangeelse luteri usu püsimajäämine siinsetes provintsides. Küll aga soovis vene võim, et apostellik õigeusk võiks siin maal levida, et ka vene kiriku tööle ei tehtaks takistust. Senise kohtukorra säilimine kohtunikud pidid olema sakslased, menetlus pidi toimuma vanal alusel
Meeste tihedamale koondumisele jäid vahele ka hõredamad alad. Rünnakud pidid olema kolmest suunast. Keskosa andis löögi Moskvale. Paremtiib põhjas liikus edasi loodesuunas eesmärgiga välja jõuda Gotlase linna prk-da ja loodeti ühineda kindral Milleri põhjaarmeega, lõunatiib liikus edasi Ohrenburgi ja Astrahani suunas, et luua ühendus Kaukaasias tegutseva kindral Denikini vabatahtliku armeega, eesmärgiks luua Vene valgete vägede ühendus ja arend pealetungi Moskvale. Garnisonidega tuli mehitada kõik enda selja taha jäävad suuremad linnad, praktiliselt kogu Siber. Koltšaki tagalat ähvardas pidevalt enamlike ülestõusude laine, kõiki mehi polnud võimalik saata rindele. Sundmobiliseeritud meestest formeeritud väeosad polnud kaugeltki valmis. 1918 oli olnud idarinne kord enamlaste jaoks kõige ohtlikum, sinna olid koondatud Punaarmee kõige suuremad ja võitlusvõimelised väosad. Pealetung algas väga edukalt, enamlaste rinne murti läbi