üksildust ja tühisustunnet, mida inimene püüab ületada. Fromm kasutab ,,vabaduse eest põgenemise" mõistet. Põgenemise mehhanismideks on: 1. autoritaarsus- püüe valitsemisele ja võimule, teiste allutamisele, aga ka masohhism ja sadism; 2. destruktiivsus- püüe purustamisele, tingituna jõetus- ja isoleeritustundest; 3. konformism- püüdlusmugandumisele ja teistega samastumine. · Analüütiline psühholoogia- Garl Gustav Jung Freudi lemmikõpilasena arendas selle välja peale lahkhelide tekkimist oma õpetajaga. Siin saab määravaks mitteseksuaalne elujõud ja alateadvuse on liikumapanevateks jõududeks allasurutud isikliku elu sündmused ning kollektiivse alateadvuse arhetüübid (pärilik liigiomane alateadvus). Jungi käsitluses on inimene ürgkarja liikme staatuses, kuid varjatud kujul. Käitumist, suhteid ja püüdlusi reguleerivad: 1
Ühiskonnas kehtivad nõuded ja seadused varieeruvad vastavalt ajastule ja ühiskonnatüübile(näiteks kehtisid 19.saj teised kultuurinormid kui tänapäeval), tungisoovid aga, mille kultuur on väljatõrjumisele määranud, on Freudi järgi universaalsed ja muutumatud ja on immuunsed ühiskondlike ja ajalooliste muutuste suhtes. 8.Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. Garl Gustav Jung: 1906 algab Freudi ja Jungi koostöö. Freudi kelle vabade assotsiatsioonide meetod seoses unenäopiltidega oli psühhoanalüüsi arengus tähtis ja Freud arva,et unenäo paemine ülesanne on viidata patsiende kompleksidele.Jung aga arvas, et unenäo funktsioon on ulatuslikum.Vabade assotsiatsioonide vallandamise võivad võtta enda peale ka nt mediteerimine, abstraktse maali vaatlemine, lihtne vestlus tavalisel teemal vms.Jung arvas,et unenäo puhul vaid