(Krull 2000: 83- 86) 7 KOKKUVÕTE Referaat teemal praktilise intelligentsuse teooriatest ja intelligentsuse testide rakendamisest on minu arvates õnnestunud, kuna usun, et olen suutnud luua endale ja ka teistele antud teemast selgema ja arusaadavama pildi. Sellest tööst saab teada, et praktilise intelligentsuse jaoks on loodud pühiliselt kaks teooriat. Sternbergi triaadiline teooria ja Gardeneri mitmedimensiooniline inellientsuse teooria. Saime teada, et vaimse intelligentsuse juures arvestatakse nüüd ka praktilist intelligentsust, kuna see ei ole ainult akadeemiliste teadmiste omamine. Märkasime, et Spyderman ja Rothman ongi loonud vaimse inteligentsuse teooria, mille alla võib väga vabalt liigitada ka praktilise intelligentsuse. Väga oluline on veel ka teadmine, et IQ testide rakendamises ei ole sobilik tavapärane õpetaja, tal peavad olema vastavad oskused ja teadmised.
ka selliseid lapsi, kellel ei tarvitse ilmneda andekuse tunnuseid, mis on koolide või koguni perekondade ja kogukondade poolt ette kirjutatud (Pittelkow, Jacob 2004: 12). Intelligentsuse kohta käiv teooria on Howard Gardneri multiintelligentsuse teooria. Gardner ei olnud rahul moodsate IQ-testidega, mis seovad intelligentsuse võimega vastata kiirelt ja konkreetselt etteantud küsimustele ning hõlmavad peamiselt keelelisi ja matemaatilisi oskusi. Gardeneri teeoria järgi on inimene intelligentne, kui ta suudab lahendada igapäevaelus ette tulevaid probleeme ning oskab (kui tegemist on lapsega, siis tahab) luua asju või tegutseda viisil, mida väärtustavad teda ümbritsevad inimesed (ühiskond). Gardener leidis, et on olemas arvukalt erinevaid lähenemist, mida inimmeel kasutab probleemide lahendamisel, asjade loomisel ja tegutsemisviiside valikul (Pittelkow, Jacob 2004: 13). MOTIVATSIOON
annaabi.ee 
