toimetavad, on võrdsed. Sinna sisenemine on kõigi enda vaba valik. Avaliku õiguse puhul on tegu situatsiooniga, kus õiguse subjektid on allutatud. Üks on juriidiliselt tugevam. Subordinatsiooni suhted, meie otsustusel ei ole enam rolli. Psühholoogiliselt keerulisem õigusvaldkond. Siin on määravad riigihuvid. Mõnikord on süsteem struktureeritud 3ks - eraldi on ka karistusõigus. Silmas pidades selle õiguse garanteerimismehhanismi kvaliteeti - riiklik sund. Garanteerimine väga oluline õiguses. Sattudes sotsiaalsesse situatsiooni käitutakse vastavalt, samas käitutakse paljudel juhtudel ka vastupidiselt. Mõnikord oleme seadusrikkujad :) Kõik sotsiaalsed korrad on kuidagi garanteeritud. Ka õiguskorra garanteerimine on väga tähtis asi. Need, kes teatud asjades kokku lepivad, siis peavad nad ka tagama selle täitmise.
reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvaheliste subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelise õiguse riigid loovad oma käitumisega teatud reeglid, millest om nad ise kohustatud kinni pidama. Kujutab endast horisontaalset korda, kus puudub keskvõim. Sellel on ka omad miinused, kui riigid ei saa kokkuleppele omavahel ja arvavad olukorrast teisiti. Lõppastmed peab riik olema võimaline korra garanteerima. Garanteerimismehhanismi suures osas puudumine annab aluse sellele, et päris õige õigus see ei ole. Tegemist on iseseisva õiguskorraga, mis sisaldab vaieldamatult siduvaid reegleid. Nad on detsentraliseeritud, nt ÜRO rahvusvaheline kohus, ÜRO julgeolekunõukogu. Isegi kui tegevust ei sanktsioneerita, on siiski tegemist õigusrikkumisega.See tähendab mõneti rahvusvahelise õiguse ebaefektiivsust, kuigi süsteem ise on põhimõtteliselt olemas
annaabi.ee 
