tegevusetusdeliktide eest vastutada ainult need isikud, kellel on õiguslik kohustus tagajärge ära hoida. Neid nimetatakse garantideks. 7.3. Garant Mitteehtsa tegevusetusdelikti koosseisu ei realiseeri mitte igaüks, kes võiks koosseisupärase tagajärje ära hoida, kuid ei tee seda, vaid üksnes selleks kohutatud isik. Õiguslikku kohustust, mis eraldab isikud, kes mitte ainult ei või tagajärge ära hoida, vaid ka epavad seda tegema nimetatakse karistusõigusteoorias garandikohustuseks. Eristatakse kaitse- ja valvegaranti. Kaitsegarant peab teist isiku kaitsma eelkõige tema elu või tervist ähvardavate ohtude eest. Oht võib olla seotud väliste teguritega, tuleneda kaitsvast endast või tema tegevusest. Valvegarandi seisund eeldab vatsupidist tegevust: ta peab hoolt kandma, et tema poolt valvatav objekt ei tekitaks kellelegi kahju. 21
50. Garandikohustus (valve ja kaitsegarant) Paragrahvi 13 kohaselt võrdsustatakse tagajärje ärahoidmata jätmine tagajärje põhjustamisega ainult siis, kui toimijal on kohustus tagada, et tagajärg ei saabuks. Sellest järeldub, et tegevusetusdelikti koosseisu ei realiseeri sugugi mitte igaüks, kes võiks koosseisupärase tagajärje ära hoida, kuid ei tee seda. Ta vastutab tagajärje saabumise eest ainult siis, kui tal oli eriline kohustus, mida nimetatakse garandikohustuseks. Garandikohustust reguleerivaid õigusnorme ei ole. See seab tõsise kahtluse alla mitteehtsaid tegevusetusdelikte reguleerivate kriminaalõigusnormide kooskõla määratletuse printsiibiga (GG § 103 lg 2). Kohtupraktikas ja kirjanduses on aga suures ülekaalus seisukoht, et vastuolu põhiseadusega ei ole. Garandikohustused püütakse tuletada kriminaalseaduseväliselt, iseseisvate (seadusest eraldiseisvate) arutlustega.
annaabi.ee 
