Sõjaajal ei raiunud ükski jalaväelane ühtki jaapanlast mõõgaga surnuks. Mõõk töllerdas jalgade vahel ja 1 takistas sopkadel liikumist. (Soovijad võivad täpsemalt lugeda: A. Ignatjev. Viiskümmend aastat rivis I, II Tln 1959). Vene-Jaapani sõjas osales ka umbes 1000 eestlast. 1905-1907. aasta revolutsioon. Juba sõja ajal puhkes Venemaal revolutsioon. 9. jaan 1905 Verine Pühapäev. Sellele olid eelnenud streigid Peterburis. Papp Gapon käis töölistega vestlemas, teinekord jagas või laenas raha. Rääkis, et tsaarile tuleb saata palvekiri. Töölised läksidki seda üle andma, aga neid tulistati Talvepalee ees. Töölised nõudsid 8-tunnilist tööpäeva, miinimumpalga kehtestamist, sõja lõpetamist jm. Tulistamisele järgnes revolutsiooni puhkemine. Revolutsioon haaras talurahva, töölised, tudengid. Tsaarivalitsus asus järeleandmisi tegema. 17. okt 1905 manifestiga lubas tsaar kokku
Ainult lubaduseks see jäigi, kuna kogu valitsuse tähelepanu oli koondatud sõjale Ja-ga. Haritlasringkondades vohama hakanud rahulolematus, sealt jõudis rahuolematus ka lihtsamate inimesteni. Rev puhkes üsna ootamatult. 1905 jaan esimestel päevadel vallandus streik ühes Peterburi suurimas tööstusev-s Putilovis. Mõne päeva pärast oli streik muutunud ülelinnaliseks, kuna ka paljud teised tehased ühinesid nendega. Streigi juhtimise võtitis enda peale Georgi Gapon (õigeusu kiriku preester). Gaponi algatusel koostati kõikide Peterburi tööliste nimel palvekiri ja anda see isiklikult üle tsaar Nikolai II-le (kellesse rahvas ikka uskus). Palvekirja üleandmine pidi aset leidma 9. jaanuaril 1905. väidetavalt oli sel päeval liikvele läinud ca 14000 inimest. Kuni Talvepaleeni jõudmiseni oli kõik rahulik. Paleeväljakul olid väidetavalt rahva hulgast kostnud mingid lasud. Talvepalee kaitseks üles rivistatud sõdurid avasid rahva pihta tule.
annaabi.ee 
