Paljudel tdis- rrnse t;irk ' . kasvanud inimestel Eespooi t. puudub vastavat reakt- ganismis k: siooni lSbiviiv ensr.iiim. otigosahhariid,o. r.Jl'*rine. Linnasesuhkur Need inimesed ei saa r66ska piima juua, sest nende r'ine ja ehitu, ehk maltoos tekib kahe glLikoosimolekuli ilhinemi- organism laktoosi ei omasta ning see p6hjustab see- sel, kusjuures eraldub vee molekul. dehdireid
C O C O C O CH3 COO- CH3 Atsetoatsetaat O k s a lo a ts e ta a t A ts e to a ts e ta a t Atsetoäädikhape (3-oksobutaanhape, 3-ketobutaanhape; joon. 36) on mitmete biosünteesiradade vaheühend inimor- ganismis. Atsetoatsetaat on inimorganismi tsentraalne keto- keha (atsetoaine), mille sisaldus veres tõuseb diabeedi ja nälgimise puhul. Kõik 3-ketohapped (β-ketohapped) on suh- teliselt ebapüsivad ühendid. Atsetoatsetaadi dekarboksüü-
kond ja inimese struktuuride ehituse põhijooni ning tasandite omavahelisi seoseid. Põhilised ini- keha tervikuna mese organismis eristatavad struktuuritasandid on rakk, kude, elund, elundkond ja organism kui tervik. RAKK Inimese keha elementaarne ehituslik üksus on rakk. Rakkude koguarv inimor- Rakk on inimese ganismis on ligikaudu 1014. Erinevat tüüpi rakkude kuju, mõõtmed ja talitlus on keha elemen- suures ulatuses varieeruvad. Näiteks skeletilihasrakk on kiudjas moodustis, när- taarne ehituslik virakule (neuronile) on iseloomulik rakukehast välja ulatuvate jätkete olemasolu, üksus. Erinevaid punane vererakk (erütrotsüüt) on aga korrapärase kujuga kaksiknõgus kettake. ülesandeid täitvate
annaabi.ee 
