pronksiöö mässuni. Nii venelased kui ka eestlased kogunesid parki lippudega, mõlemad pooled käitusid väga isamaaliselt. Tegelikkuses polnud võibolla kumbki pool nii väga patriootlik, kui nad see päev näisid. Lihtsalt oli tarvis naabrist üle olla. Eestis viibis sel hetkel samas ka palju kodakondsuseta inimesi, juhtum oli lihtsast pronkssõduri tülist juba palju suurem. Märtri kuju tekitamine – miks oli see vajalik? Dmitri Ganin, üks mässu korraldajatest ja põhiline provokaator, suri haiglas pronksiöö sündmuste tagajärel. Venemaa tegi Dmitrist märtri Eesti riigi mahategemiseks ja oma riigi maine ning toetajate tõstmiseks. Vajati tuge, Eesti ja Venemaa vahel olid tõsiselt pingelised suhted. Dmitri suri tegelikult omaenda kaaslaste süü läbi. Venemaa valitsus üritas Eestis viibivaid venemeelseid inimesi üles ärritada, tekitada rohkem kahju. Samas ka enda võimu kodumaal suurendada.
tähele, kunas Reformierakonna aknad sisse visati?" "Kas politseid on näha olnud?" "Kas pisargaasi kasutati?" jne) sain viisakad vastused kõigis neis keeltes. Ma olin õnnelik, see hetk veenis mind, et tegemist on siiski liiga emotsionaalseks muutunud valitsusvastase meeleavaldusega, mitte sammuga etnilise kodusõja poole. See ei tähenda, et oleksin ennast Tallinna kesklinnas hästi tundnud: kui ma paar tundi enne seda, kui Dmitri Ganin surma sai, pidin samalt tänavalt ära jooksma, sest natsisümboolikat riietel kandnud inimeste rühmast visati minu poole ilmselgelt midagi Molotovi kokteili laadset (ja oli selge, et politseid sellele tänavale niipea ei jõua), siis leidsin, et info nimel surma saada vaja ei ole. Koju jõudes nägin veel Kanal 2 erisaate lõppu, kus saatejuht avaldas arvamust, et järgmine päev võib ehk kaasa tuua isegi valitsuse tagasiastumise. Mida oleks saanud teha?
Tallinnas toimusid tänavarahutused (nn aprillisündmused), mille põhjuseks oli sõjahaudade seadusest tulenenud valitsuse kava teisaldada Kaarli pst 13 haljasalale 1945. aastal maetud sõdurite säilmed Kaitseväe kalmistule. Tallinnas sai rüüstamiste, 26.–28. aprill põletamiste ja füüsiliste konfliktide ajal Tatari tänaval surma Mustveest pärit Vene Föderatsiooni kodanik Dmitri Ganin. „Pronkssõduri sündmustega" toimusid rahutused ka Jõhvis, Kohtla-Järvel jm. 30. aprill Aprillirahutustega seoses oli vahistatud 921 inimest. Kaitseministeeriumi otsesed kulutused Tõnismäe monumendi ümberpaigutamiseks, taaspüstitamiseks, säilmete väljakaevamiseks ja nende tuvastamiseks, ümbruse mai algus haljastamiseks jms olid 12,9 miljonit krooni. EV kogukulutused olid 92 miljonit krooni.
annaabi.ee 
