neuronid omakorda püüavad pidurdada neid sisendile vastavaid neuroneid, mis hakkasid pärast sisendit suure võnkesagedusega laenglema. Kuid nüüd need neuronid muutuvad vähem aktiivsemateks, mille tagajärjel ka pidurdavad vaheneuronid muutuvad vähem aktiivsemateks. Kuid see omakorda võimaldab aga sisendi neuronitel uuesti tugevasti aktiveerida, sest nad võtavad vastu sisendit. Selline protsess kordubki kogu aeg uuesti. Seda peetakse gammasageduslikuks võnkeprotsessiks sagedusel 40-80 Hz. Kuid elektrostaatikas uuritakse muutumatuid liikumatute laengute välju. Muutumatud väljad ja neid põhjustavad laengud ei saa eksisteerida teineteisest lahus, ajas muutuvad väljad aga võivad olemas olla sõltumatult neid tekitanud laengutest ja levida ruumis elektromagnetlainetena. See on füüsika tõsiteaduslik fakt. Elektromagnetlained kannavad edasi energiat. Näiteks energia saadakse
neuronid omakorda püüavad pidurdada neid sisendile vastavaid neuroneid, mis hakkasid pärast sisendit suure võnkesagedusega laenglema. Kuid nüüd need neuronid muutuvad vähem aktiivsemateks, mille tagajärjel ka pidurdavad vaheneuronid muutuvad vähem aktiivsemateks. Kuid see omakorda võimaldab aga sisendi neuronitel uuesti tugevasti aktiveerida, sest nad võtavad vastu sisendit. Selline protsess kordubki kogu aeg uuesti. Seda peetakse gammasageduslikuks võnkeprotsessiks sagedusel 40-80 Hz. Kuid elektrostaatikas uuritakse muutumatuid liikumatute laengute välju. Muutumatud väljad ja neid põhjustavad laengud ei saa eksisteerida teineteisest lahus, ajas muutuvad väljad aga võivad olemas olla sõltumatult neid tekitanud laengutest ja levida ruumis elektromagnetlainetena. See on füüsika tõsiteaduslik fakt. Elektromagnetlained kannavad edasi energiat. Näiteks energia saadakse
annaabi.ee 
