. Tsink on korrosioonikindel metall. Kui eseme pind on kohati rikutud ja all olev metall (Fe) paljastub, siis moodustub glavaanielement Zn-Fe, milles aktiivsem metall Zn korrodeerub. Raudpleki ja vaskneedi puhul on kahe metalli , Fe ja Cu vahel otsene kontakt. Kui tinatatud pleki pind on kraapimise või kriimustamise tõttu rikutud, moodustub seal hõlpsasti galvaanipaar Fe - Sn 2 Galvaanipaare elektrokeemilise korrosiooni korral iseloomustav tabel: Tsingitud raudpleki pinnal (Zn - Tinatatud raudpleki puhul (Fe Vaskneet ja raud (Fe - Cu) Fe) korrodeerub Zn. - Sn) korrudeerub Fe. korrudeerub Fe. Kõikidel juhtudel korrudeerub metallide pingereas eespool asuv metall. Korrosioon mõjutavad tegurid 3
korrosiooniks. Korrosiooniproduktid on mahult suuremad, kui algne materjal Korrosiooniprotsess kahe erineva metalli kokkupuutumisel Metallide pinnale kondenseerub õhuniiskus ja moodustub galvaanipaar. Alati korrodeerub kiiremini metallide pingereas aktiivsem metall, antud juhul raud. Metallide struktuuris sisaldub alati lisanded, näiteks raua puhul tsementiidi Fe3C osakesi. Lisandite ja puhta metalli osakesed moodustavad niiskuse juuresolekul galvaanipaare, mis kutsuvad esile korrosiooni. KULD Kuld ja kõrge prooviga kulla sulamid ei korrodeeru pinnase toimel peaaegu üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe paatina (korrosiooniproduktide) kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. HÕBE Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega sulamid on küllalt stabiilsed. Tavaliselt moodustub eseme pinnale must tihe hõbesulfiidi (Ag2S) kiht, mis metalli edasise korrodeerumise eest kaitseb.
· Elektrokeemiline korrosioon ehk Galvaaniline korrosioon toimub,kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega. · Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. · Tekkinud galvaanielemendis on aktiivsem metall anoodiks ja vähemaktiivne katoodiks, mis tähendab et aktiivsem metall oksudeerub ja vähemaktiivsem redutseerib. · Metallide struktuuris sisaldub alati lisanded. Lisandite ja puhta metalli osakesed moodustavad niiskuse juuresolekul galvaanipaare, mis kutsuvad esile elektrokeemilise korrosiooni. · Elektrolüüt tekib metalli pinnale õhust. Kõikide metallide pinnale tekib õhuniiskuse arvel üliõhuke, praktiliselt nähtamatu veekile. Selles veekiles lahustuvad õhust CO2, H2S, SO2, NO2 jt. gaasid, mis reageerimisel veega moodustavad vastavaid happeid.Nende hapete lahused ongi galvaanielemendis elektrolüüdiks. Elektrolüüdiks võivad olla ka looduslik vesi, milles on lahustunud mineraalsooli; olmeveed jne.
Inhibiitoriga katseklaasis hakkas raud korrodeeruma hiljem ja aeglasemalt kui esimeses katseklaasis. Järelikult inhibiitor pidurdas reaktsiooni kiirust. Fe + H2SO4→ FeSO4 + H2 Fe -2e⁻ → Fe²⁺ 2H⁺ +2e⁻→ H2 Oksüdeerija:H⁺ Redutseerija:Fe 4. Kokkuvõte ja järeldused Tutvusin elektrokeemilise korrosiooniga ja selle ennetamisega. Katsetasime erinevaid viise, kuidas elektrokeemilist korrosiooni ennetada. Esimene meetod, mida me katsetasime oli galvaanipaaride moodustamine. Galvaanipaare moodustades on võimalik kaitsta materjale korrosiooni eest. Cl⁻ioonid kiirendavad reaktsiooni rohkem, kui SO4²⁻ ioonid. Et silmaga näha korrosiooni toimumist kasutatakse kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahust, mis Fe²⁺ ioonide olemasolul värvub lahuses siniseks. Tinakate ei sobi keskkonda, kus see tõenäoliselt kriimustada saab, sest kui tinakate saab vigastada, siis see kiirendab kaitstava materjali korrodeerumist. Kui tsinkkate saab
Kõikide metallide pinnale tekib õhuniiskuse arvel üliõhuke, praktiliselt nähtamatu veekile. Selles veekiles lahustuvad õhust CO 2, H2S, SO2, NO2 jt. gaasid, mis reageerimisel veega moodustavad vastavaid happeid. Nende hapete lahused ongi galvaanielemendis elektrolüüdiks. Elektrolüüdiks võivad olla ka looduslik vesi, milles on lahustunud mineraalsooli; olmeveed jne. Tekkinud galvaanielemendis on aktiivsem metall anoodiks ja vähemaktiivne katoodiks. Galvaanipaare elektrokeemilise korrosiooni korral iseloomustab tabel 1. Tabel 1 Tsingitud raudpleki pinnal Tinatatud raudpleki puhul (Fe - Vaskneet ja raud (Fe - Cu) (Zn - Fe) korrodeerub Zn. Sn) korrudeerub Fe. korrudeerub Fe. Kõikidel juhtudel korrudeerub metallide pingereas eespool asuv metall. Metallide elektrokeemiline pingerida: Li K Ba Ca Na Mg A Mn Zn Cr Fe N S Pb H Cu Hg Ag Pt Au l i n
mitmesuguste metallidega, mille korrosioonivõime on kõrge, katmine lakkide värvide ja plastmassiga. Igasugust metalli keemilist hävimist ümbritseva keskkona toimel nimetatakse korrosioonik. Korrosiooniproduktid on mahult suuremad, kui algne materja. Metallide struktuuris sisaldub alati lisanded, näiteks raua puhul tsementiidi Fe3C osakesi. Lisandite ja puhta metalli osakesed moodustavad niiskuse juuresolekul galvaanipaare, mis kutsuvad esile korrosiooni. Kuld ja kõrge prooviga kulla sulamid ei korrodeeru pinnase toimel peaaegu üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe paatina (korrosiooniproduktide) kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega sulamid on küllalt stabiilsed. Tavaliselt moodustub eseme pinnale must tihe hõbesulfiidi (Ag2S) kiht, mis metalli edasise korrodeerumise eest kaitseb.
kontaktis olevat erinevat metalli, näiteks raud ja vask, on kontaktis ka elektrolüüdi lahusega. Niisugune olukord esineb raudpleki ja vaskneedi, tinatatud pleki või tsingitud pleki puhul, mida katab niiskuskiht. Raudpleki ja vaskneedi puhul on kahe metalli , Fe ja Cu vahel otsene kontakt. Kui tinatatud pleki pind on kraapimise või kriimustamise tõttu rikutud, moodustub seal hõlpsasti galvaanipaar Fe - Sn. Galvaanipaare elektrokeemilise korrosiooni korral iseloomustab tabel 1. TABEL 1 Tsingitud raudpleki pinnal Tinatatud raudpleki puhul Vaskneet ja raud (Zn - Fe) korrodeerub Zn. (Fe - Sn) korrudeerub Fe. (Fe - Cu) korrudeerub Fe. Kõikidel juhtudel korrudeerub metallide pingereas eespool asuv metall. Biokorrosioon -ist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad
annaabi.ee 
