vaimustusperioodile. Kuumad konfliktid võivad luua hea eelduse lahenduse leidmiseks, külmad konfliktid seevastu võivad vinduda aastaid. Külmade konfliktidega on raske tegeleda, kuna väljast on justkui kõik korras. Sageli on külmade konfliktide lahendamiseks vaja mõnd nö. süsteemi raputavat sündmust. Lisaks ühe tunnuse järgi konfliktide jaotamisele on kasutusel ka mitmedimensioonilised konflikti jaotused. Näiteks Galtung kirjeldab konflikte kahemõõtmelistena, selle järgi kas konflikt avaldub individuaalsel või kollektiivsel tasandil või siis selle järgi kas tegemist on süsteemisisese või süsteemidevahelise konfliktiga. 9 Galtung koostas selle järgi ka konfliktimaatriksi. Seda maatriksit saab kasutada konfliktide esmaseks määratlemiseks. Tabel 1 Konfliktimaatriks
90ndate alguses oli väga palju segadust. Puudus üldise RVS teooria olemasolu ehk raamistik. Endnism- konflikti ja industriaalse jms lõpp. Palju lõppe. Globaliseerumine julgeolekus ja sellega kaasnevad probleemid. Julgeolek 90ndatel- lai ampluaa probleeme, mis panevad inimesi muretsema kõikvõimalikel aladel. Termini kasutus muutus absurdseks. Tekkis probleem, et teha kindlaks, millega julgeolek on seotud: kas riik, indiviid, ühiskond, rahvus, kultuur vms? Johan Galtung & Jan Oberg globaliseerumise probleemid ja julgeoleku ideed: ellujäämine, areng, vabadus, identiteet. Ohud ja haavatavad + kuidas tõmmata piire. 1 JULGEOLEK 21. SAJANDIL Traditsiooniline julgeolek ja selle tasemed: globaalne, rahvusvaheline, regionaalne, rahvuslik (riiklik), indiviidi tase
annaabi.ee 
