Üheksavöölane jagab oma kodu sageli teiste oma liigi samasooliste esindajatega. Igal loomal on oma ,,korter", ent isase alad kattuvad sageli osaliselt emaslooma aladega. Üheksavöölane märgistab oma territooriumi erinevates kehaosades paiknevate näärmete eritisega. Ohu korral tõmbab ta end siili kombel kerra või tõmbab oma jalad enda alla ja surub end vastu maad. Kui üheksavöölast jälitada, läheb ta sibavalt kõnnilt üle galopile ja püüab põgeneda urgu. Urust on teda väga raske kätte saada, sest ta kiilub end rüü ja käppade abil sinna kinni. Saba on tal libe ja kooniline ning sellest on teda samuti tülikas haarata. Hämaruse saabudes lahkub üheksavöölane oma maaalusest urust ning suundub toiduotsingule. Tema menüü on äärmiselt rikkalik. Sinna kuuluvad putukad, tillukesed selgroogsed, linnumunad, puuviljad, seened, juured ning korjused. Ta hangib toitu peamiselt suurepärase haistmismeele abil
teda kohtamisele. Noormees oli isegi üllatunud, tundes oma südant kõvasti põksumas. Peaaegu samal hetkel ilmus eesriiete vahelt naise pea, kaks sõrme huultel, nagu nõudes vaikimist või nagu saates suudlust. D'Artagnan hüüatas rõõmust see naine, õigemini see nägemus sest tõld oli möödunud viirastusliku kiirusega oli proua Bonacieux. Tahtmatu liigutusega ja hoolimata saadud soovitusest kannustas d'Artagnan hobust galopile ja jõudis mõne hüppega tõllale järele, kuid aken oli juba täielikult kaetud -- nägemus oli kadunud. BSiis meenus d'Artagnanile soovitus: «Kui teile on armas teie elu ja nende isikute elu, kes teid armastavad, ärge tehke ühtki liigutust, nagu ei oleks te midagi näinud.» 419 Nii peatus ta kartusest mitte enda, vaid vaese naise pärast, kes ilmselt oli temale seda kohtumist määrates enese suurde hädaohtu asetanud.
annaabi.ee 
