keha liikumist palli löömisel. Tagakäelöögi jalgade töö baastehnika on aastkümnete jooksul püsinud võrdlemisi muutumatuna. Paremakäelistel õpetatakse enamasti palli löömist jalgadega, liikudes palli poole umbes 45-kraadise nurga all, jalad mugavas laiuses. Kui jalad on üksteisele liiga lähedal, siis kipub tasakaal kaduma ja löök ebaõnnestub. Võrreldes tagakäelöögi jalgade tööga on eeskäelöögi õigeks jalgade tööks peetu aastate jooksul järsult muutunud. (W. T. Gallwey 2017: 75) Split step on osa jalgade tööst. See on vahehüpe, kus mängija maandub põlved veidi kõverdatult, jalad õlgade laiuselt, raskuskese võrdselt ettepoole jagatuna, mõlema jala päkkadele. Split step on hetkeline, kergete jalgadega maa puudutamine, millega ei tohiks kaasneda mingit erilist üleshüpet. Selline tegutsemine aitab kaasa kiiremale reageerimisele ja jõulisemale liikumisele järgmise palli suunas
2. Millised andmed võimaldavad notstalite ja springalate kui laskemasinate tüüpi määrata? Erinevad säilinud arveraamatud, kus on märgitud ära laskemoona ja varuosade kulutused notstalitele ja springalatele. 3. Notstalite ja sprignalate erinevad rekonstruktsioonid. Tõsisemalt hakati nendest rekonstruktsioone tegema umbes 100 aastat tagasi, laiemalt tuntud on nii saksa kindrali dr Erwin Schrammi kui ka inglise relvaajaloolase sir Ralph Payne-Gallwey rekonstruktsioonid. Neid peetakse relvadeks, mis lasevad nooli nööripoolide survel, katapuldi põhimõttel. Pildi pealt on see muidugi kordi selgemalt näha kui siin seletada jõuab. 4. Notstalite ja springalate kasutamine Eestis Neid relvi kasutati Tallinna kaitsetornides 14. sajandil kuni tulirelvad muutusid hinna/kvaliteedi suhtes paremaks. Tulid nad kasutusse suhteliselt varakult võrreldes muu Euroopaga, 1333. a 30. juulil koostati Tallinnas dokument, et Nicolaus, pärit Bremenist