Planeetidega seotud nimesid kannavad keemilistest elementidest plutoonium, uraan, neptuunium. Populaarne on olnud nimetada planeete ka maailmajagude, riikide, pealinnade, külade ja teiste geograafiliste kohtade järgi. Nii on meile tuntud ameeritsium ja euroopium. Prantsusmaa järgi on nime saanud koguni kaks elementi: pealinnas Pariisis avastati frantsium ning prantsuse teadlane Boisbaudran nimetas enda saadud elemendi Prantsusmaa muistse nime eeskujul galliumiks. Saksamaale on pühendatud germaanium, Poolale poloonium, Venemaale muistse nime järgi ruteenium; ka Skandinaavial on oma element skandium. Huvitav oleks ehk märkida, et üks väike Rootsi küla on oma mineraalide tõttu andnud maailmale tervelt neli elementi: nii on Ytterby küla järgi saanud nimetuse erbium, terbium, ütrium, üterbium. Kui uurida hiljem avastatud ehk suurema tuumalaenguga elemente, siis leiame sealt hulga nimetusi, mis meenutavad meile tuntud teadlaste nimesid
Uurinud "soolapiirituse" vesilahuse omadusi, nimetas inglise keemik Priestley selle soolhappeks. 1774. a. leidis rootsi keemik Scheele, et soolhape annab kuumutamisel mangaanperoksiidiga kollakasrohelise gaasi kloori(Cl). 20. septembril 1875. A. loeti Pariisis Teaduste Akadeemia koosolekul ette prantsuse keemiku Lecoq de Boisbaudraini kiri keemilise elemendi avastamise kohta spektraalanalüütiliselt, mille ta nimetas oma kodumaa Prantsusmaa auks galliumiks(Ga). Avastatud element oli kõikide omaduste poolest sarnane ekaalumiiniumiga. Boisbaudran ei määranud algul õigesti galliumi tihetust, vähendas seda. Dimitri Ivanovitsi Mendelejevi ennustatud tihedusele umbes 6,0 vähendas Boisbaudrian arvuni 4,7. D.I.Mendelejevi kirjutas Boisbaudranile kirja, milles ta viitas oletatavale veale. Ta kordas hoolikalt uurimisi ja veendus, et vene keemikul, "Sankt-Peterburi professoril, kes mitte kunagi ei olnud hoidnud galliumi oma käes ", oli õigus
annaabi.ee 
