2NH3 + 4O2 2NO2- + 2H2O + 2H+ 2) Nitriti oksüdatsioon nitraadini: NO2- + H2O NO3- + 2H+ + 2e. Nitrit oksüdeeritakse nitraadini nitriti oksüdoreduktaasiga (NOR). Elektroni lõppaktseptor on hapnik ja hingamisel moodustub vesi. Prootongradiendi arvel sünteesib membraanne ATPaas ATPd. Redutseeritud väävliühendite oksüdatsioon ja tioonbakterid. Bioleostamine. Vesiniku ja vingugaasi oksüdatsioon, vastavad bakterid. Raua oksüdatsioon, vastavad bakterid. Gallionella ja Marinibacter limasabaga rauabakterid. Redutseeritud S-ühendeid oksüdeerivad: fotosünteesivad S-bakterid, Tioonbakterid, Fakultatiivsed tioonbakterid. Tioonbakterid saavad energiat redutseeritud S-ühendite oksüdatsioonist. Nad oksüdeerivad väävelvesinikku, elementaarväävlit ja tiosulfaati sulfaadini. Väävliühendite oksüdeerimisel hapestub kk moodustub väävelhape. Bakterid ise taluvad seda kk-da on atsidofiilid. Redutseeritud S-ühendid oksüdeeritakse sulfaadiks
vastaspoolusele moodustub pung. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Punguvad ja jätketega bakterid Verrucomicrobium spinosum on soolatüükataoliste jätketega bakter, keda on leitud veest ja mullast, aga ka inimese soolest. Eriti arvukalt neid mullas. Bakteris olemas muidu eukarüootidele omane tubuliini kodeeriv geen. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Punguvad ja jätketega bakterid Gallionella on levinuim rauabakter. Esineb rauarikastes allikates, drenaazhitorudes jne. Rakk eritab rauda oksüdeerides limasaba, millesse sadenevad oksüdeeritud rauaühendid. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Muu kujuga baktereid
(Punguvatel bakteritel võivad pungad moodustuda kas vahetult emarakule või emarakust moodustuva jätkele.) Hyphomicrobium Stella Asticacaulis (A- on eitus) Caulobacter (kinnitumisjätkega veebakter) Planctomycesel (arvati alguses et see on seen, kuna pungus) Verrucomicrobium spinosum Nevskia (taustal) esineb veekogude pindkiles. Puukujuline jätke koosneb limast. Arvatakse, et lima hakkab ta välja ajama ebasoodsates toitumistingimustes. Gallionella on levinuim rauabakter. Aktinomütseedid: Aktinomütseete peeti kaua aega seenteks (kiirikseened), kuna neil on mütseel nagu seentelgi. Orgaanilise aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne). Muld on sobiv elukeskkond. Näevad välja nagu hallitusseened. Kõige olulisemad antibiootikumide produtsendid mikroobimaailmas. Aktinomütseetidel on palju suuri genoome. Nende kolooniapind on hüdrofoobne.
Punguvatel bakteritel võivad pungad moodustuda kas vahetult emarakule või emarakust moodustuva jätkele. Planctomyces. Valguline jätke, raku vastaspoolusele moodustub pung. Verrucomicrobiom spinosum- soolatüükataoliste jätketega bakter. Leitud veest ja (eriti arvukalt) mullast, aga ka inimese soolest. Prosthecobacter fusiformis (prostecho- jätkega-). Jätkesse ulatub ka tsütoplasma. Perekonna mitmel liigil on tubuliini (eukarüoodi luustruktuuri valk) geen genoomis. Gallionella. Levinuim rauabakter. Rakk eritab rauda oksüdeerides limasaba, millesse sadenevad oksüdeeritud rauaühendid. Muu kujuga bakterid Haloarcula. Õhukesed lamedad ruudus, väga suur eripind Aktinomütseedid (aktinobakterid) On olemas mütseel. Seentega sarnane roll looduses: orgaanilise aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne.). Ilmselt lagundavad ka ligniini.
annaabi.ee 
