kontrollida. Enamik kk liikmeid keeldus Ferrarasse minemast. 1438 avati Ferrara kirikukogu.1439 tuli kk kokku Firenzes. 1439 võeti vastu ida ja lääne kiriku liit, kuigi mõlema kiriku pead kirjutasid lepingule alla ei tunnistanud Konstantinoopoli elanikud kirikute liitu. Seepärast ei saanud liit jõusse minna. Samas tõi see tegu Baseli kk põhilised toetajad paavsti poolele. 1443 viis paavst kirikukogu üle Rooma. Kk edasine saatus on teadmata. gallikanism - kirikupoliitiline suund Prantsusmaal. Taotles kuninga (ja ka katoliiklike kirikukogude) huvides paavstivõimu piiramist. Gallikanism tekkis 13. sajandil ja oli tihedalt seotud kuningavõimu tugevnemisega. Pragmaatilise sanktsiooniga võeti paavstilt õigus Prantsusmaa piiskoppe määrata. kontsilliarism idee, et kirikukogu on kõrgem paavstivõimust (Baseli kirikukogul vastu võetud otsus, kehtis vaid Baseli kirikukogu koos olemise ajal) Kiriku finantsi
1431. a toimus Baseli kontsiil, mis sattus kohe paavstiga vastuollu too kuulutas välja uue kontsiili. 1438. a tagandas Baseli kontsiil paavst Eugenius IV ja valis vastupaavsti Felix V. Enamus poliitilisi jõude kuulutasid end paavsti ja kontsiili vahelises vastasseisus neutraalseteks. Paljud toetasid siiski kontsiile ja vürstid said mängida kirikuvõimuga. 15. saj olid paljudes Euroopa maades kuningad ja vürstid kiriku asjad oma kontrolli alla võtnud. Prantsusmaal gallikanism töötati välja printsiip, mis takistaks paavsti sekkumist Prantsusmaa kirikusse. Avignoni vangipõlve ajal oli suurem paavsti sekkumine kohaliku kiriku asjadesse. Kontsiliarismi nõue oli, et paavstil poleks õigust sekkuda kohalikesse ametimääramistesse. Renessanssiajastu paavstlust on tugevasti hukka mõistetud: levis nepotism kirikuameti andmine sugulastele. Põrkus perekonna abistamise printsiibiga, sest kiriku sees ei saa olla sarnast ideed
annaabi.ee 
