1. sajandi keskpaiku eKr olid Roomas kõige mõjukamad 2 väejuhti: Pompeius ja Caesar. Julius Caesar polnud esialgu veel millegi erilisega silma paistnud. Kuid ta oli väga suursugust päritolu ja pidas ennast Romuluse sugulaseks. Tutvuste ja sugulussidemete tõttu valiti ta Rooma ülempreestriks. 60 a. eKr sõlmisid Pompeius ja Caesar omavahel kokkuleppe milles nad lubasid üksteist riigiasjades alati toetada. Roomlased kutsusid tänapäeva Prantsusmaad Galliaks. Kogu Gallia vallutamine tõotas roomlastele suurt sõjasaaki. Caesar sai konsuliks ning asus Galliat vallutama. Üksteise järel langesid sealsed rahvad Caesari võimu alla. Caesar tahtis võita läänes samapalju kuulsust nagu oli Pompeius võitnud Idamaades.
Usund-loodusesemete austamine, esivanemate hingede tähtsus-valhalla(viikingite taevas), päikesekultus. 11saj keskel võtsid vastu ristiusu, tekkisid kristlikud Skandinaavia kr-d Jumalad-Thor-taeva/piksejumal, Oden-päikese/sõjajumal+tarkuse ja luule kaitsja, Frej ja Freja-viljakusjumal, Loke-saatana osa 12.Suurbritannia rahvad 1)Keldid-10-15saj ekr rändasid Pr aladelt SB-sse. Paari saj jooksul asustasid kogu SB. Isaj eKr alistas Caesar keldid Pr ja nim provintsi Galliaks. ~1000a hiljem alistasid britanniasse tunginud roomlased sealsed keldi hõimud, võim kestis L-Rooma langemiseni 2)Anglosaksid-5saj Britanniasse liikunud germaani hõimud(angled+saksid), paari saj jooksul alistati keldid, hõivati SB, kuid ühtset riiki ei tekkinud. 7saj alates oli SB taani viikingite rünnakuobjekt, mis sundis anglosakse ühinema-hakkas tekkima Inglise Kr. 3)10saj loovutas Pr kuningas osa maad viikingitele, tekkis P-Pr Normandia Hertsogiriik. 1066
kasutasid seda sõna selles tähendus. Teisalt plebei suguvõsad siis on enamasti silmas peetud nobiliteedi juurde kuulunud suguvõsasid. Rooma valine laienemine. 5 saj oli Rooma jätkuvalt linnriik, mille mõjusfäär pöördus ainult Palatiumile. 500 oli Rooma väike riik, tugev. 4 saj algul toimus teatud tagasilöök 390 tungisid gallid , kes oldi selleks ajaks juba asunud Põhja-Itaalias, (Lombardiasse), nimetasid toda Galliaks. ( Gallia Cisalpina- gallia siinpool alte), seal oldi elanud nad paiksena , kesk-euroopast või pr sinna tunginud. 390 tungisid nad lõunasse ja lõid Allia lahingus rooma sõjaväe puruks. (neetud päev), vallutas siis rooma linna pärimuse järgi, peale Kapitooliumi künka.(haned päästsid Rooma.kraaksusid) Roomlased pidid maksma gallialastele suurt lunaraha. See lüüa saamine tugevalt nõrgestas ja kaitses ka rooma välis autoriteeti. Teatud pidur rooma järgnevale tugevnemisele