seda suurem on tööliste surve oma teenistusvahenditele, seda ebakindlam on järelikult nende olemasolu tingimus. Kõik tootmise ja arendamise vahendid muutuvad tootja allutamise ja võõra tööjõu kurnamise vahenditeks, need vigastavad töölist, alandavad teda, pannes tundma end kasutuna tehes sisutut tööd, suurendades ühtlasi tema töövaeva. See näitab, kui võimas on käskjalg ehk ühtede töökus sünnitab teiste jõudeolekut. Galantse ning vaimuka abt Galiani järgi korraldus: ,,Jumal on nõnda korraldanud, et kõige rohkemal arvul sünnib neid inimesi, kes teevad kõige kasulikumaid töid." Isegi viletsus, mis küünib nälja ja taudide äärmise piirini, ei pidurda rahvastiku kasvu, vaid pigemini kipub seda soodustama. Kui inimkond elaks mugavustsoonis, siis oleks maailm õige pea inimestest tühi. Peab eksisteerima kõige suurema osakaaluga inimesi, kes teevad kogu töö ära. Kui selliseid ei oleks, siis hakkaks kõrgklass jagunema ja sealt
Võitles riigi sekkumise vastu majandusellu, vaba konkurentsi pooldaja ning samas tsunftide ja gildide kaotaja. V. Gournay (1712-1759). Võttis esmakordselt kasutusele loosungi "Laissez faire, laissez passer" ("Laske toota, laske käibida"). 10 Füsiokraatide õpetus sai suure kriitika osaliseks. Üheks silmapaistvamaks kriitikuks oli Voltaire (1694-1778), kes naeruvääristas oma töödes füsiokraatide ideid. Füsiokraatide vastu astus välja ka itaalia majandusteadlane F. Galiani (1728-1787), kelle arvates määrab asjade väärtuse kasulikkus. 1.2.4. Liberalism Klassikalise poliitilise ökonoomia koolkonna üks tähtsamaid esindajaid oli Adam Smith (1723-1790). Majandusteaduse, rahandusteaduse isa. Oma teos "Rahvaste rikkus" (1776) toob ta välja, et turg on nagu nähtamatu käsi, mis juhib majandustegevust (kuigi üksikisikud konkureerivad üksteisega, viivad turul valitsevad jõud rahvusliku rikkuse suurenemisele) ja riik on kui öövaht, kes ainult valvab turgu