elanikkonnaga Lõuna-Euroopa: südakarbi vajutustega keraamika • Dateering: ca 6400-4000 eKr • Varaseim keraamikaliik mitmetel Vahemere-äärsetel maadel, iseloomulik tunnus: südakarbi (Cardium spp) vajutused Neoliitikum: kammkeraamika • Levinud Läänemere idakalda maades ja Vene aladel. • Dateering: ca 4200 – 2000 eKr Megaliitehitised • Dateering: varaseimad ca 4500 eKr, kasutamise lõpp ca 1500 eKr • 1) dolmenid • 2) käiguskalmed • 3) galeriihauad • + megaliitehitised (Stonehenge) Vaseaeg Euroopas dateeritud ca 5000 (4500) – 2500 eKr Vanim kindlalt dateeritud muistis: Beloverde (Serbia) – ca 5000 eKr Vask kui kõige pehmem metall on kergesti töödeldav Põhiline leviuala Euroopas: Balkan, Püreneed, Uurali mäestik Eestile lähimad vaskesemed leitud Fennoskandiast tüüpilise kammkeraamika kultuuri asulatest Tuntuim Euroopa leid: jäämees Ötzi Pronksiaja algus Euroopas
ehitised. Megaliitilised haudehitised: 1. dolmenid. Väga erinevad. Põhikonstruktsiooniks neli suurt kivisammast, millel põiki peal kiviplaat. See võib olla ümbritsetud suurtest kividest ringiga ja pealt kaetud mullakünkaga. 2. käiguskalmed Koosnevad ristkülikukujulisest kambrist ja selleni viivast koridorist. Kõik ehitatud suurtest 10 kiviplokkidest, kaetud mullakünkaga. 3. galeriihauad. Pikad kividest koridorid, koridorikividele võis olla omakorda suuri kive peale pandud. Lisaks menhirid, st üksik suur püstine kivi. Kividest ringe või read. Megaliitidel esineb ka ornamenti; see moodustab neil siiski tühise osa. Matused kollektiivsed, luid tahtlikult segatud, indiviidid ei eristu. Matused ja panused paiknevad korrapäratult. Sageli neis sekundaarseid matuseid. Mõnikord on matused paigutatud rivis seina äärde
annaabi.ee 
