peamiselt kuusikutes, väärtust ei oma. vähem Sobib ilutaimena segametsades, poolvarjulistele ja sarapikes ja parkides. varjulistele kohtadele. Eelistab viljakamat mulda. Varjulembene. Veel fakte Koldnõges ei kõrveta. Koldnõgesel on mesimagus nektar. Taime lehes tehakse veest ja mullast saadus toitainetest suhkrut. Koldnõgese ladinakeelne nimi: Galeobdolon luteum. Pilte Küsimused Kuidas koldnõges paljuneb? Milline on koldnõgese maaalune osa? Kui kaua koldnõges õitseb? Kasutatud kirjandus http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=249&art=355 http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/koldnog.htm Aitäh kuulamast!
Viljad sisaldavad suhkruid, happeid, mineraalaineid (Ca, Fe, P), eeterlikku õli, pektiini, parkaineid, C ja B vitamiine, jm. Seemnised sisaldavad mõruainet fragariamiini, mis mõnedel inimestel tekitab nahale sügeleva lööbe. Sama aine mõjul on ka keedetud moos ja kompott pisut mõrkjad. Soovitav on marju külmutada, toormoosi teha, kuivatada, värskelt süüa. Marju kasutatakse ka kondiitritööstustes ja jogurtite-kohupiima- segude tegemiseks. KOLDNÕGES Galeobdolon luteum, nime päritolu: tuleneb kreekakeelsetest sõnadest gale nirk, tõhk, bdolos vina, lehk; taime ebameeldiva lõhna järgi. Luteum (lad.k.) kollane. Sugukond huulõielised. 29 Kasvukoht: peamiselt parema pinnasega kuusikutes, aga ka segametsades, sarapikes, parkides. Eestis on liik areaali põhjapiiril. Taim on talvehaljas. Püsik.
türnpuu (Rhamnus catharticus), h. pihlakas, h. sarapuu, h. vaarikas, h. näsiniin (Daphne mezereum) jt. liigid. Alustaimestikus esinevad h. sinilill, h. jänesekapsas, metsmaasikas (Fragaria vesca), lillakas, võsaülane, külmamailane (Veronica chamaedrys), karvane piiphein, verev-kurereha, mets-kurereha (Geranium sylvaticum), aaskaerand (Helictotrichon pubescens), kandiline naistepuna (Hypericum maculatum), palu-härghein, sõrmtarn (Carex digitata), mägitarn, koldnõges (Galeobdolon luteum) jt. Samblarinde moodustavad laanik, metsakäharik, palusammal, lehviksammal, jt. Raiestikel on rohttaimestik tihe, moodustudes metsmaasikast, külmamailasest, lillakast, h. naadist, harilikust kasteheinast (Agrostis capillaris), luht-kastevarrest, kandilisest naistepunast , võilillest (Taraxacum sp.) jt. LU puhul toimub puuliikide vaheldus halli-lepa, kase ja haavaga. Kultiveeritakse tavaliselt Ku, istutades kuni 3000 tk ha-le, Ks, istutades
annaabi.ee 
