Kaadmium on keskmise aktiivsusega ning lihtainena pehme, plastne hõbevalge raskmetall, hästi poleeritav ja valtsitav, tavatingimustes õhu ja vee toimele vastupidav. Niiskes õhus kattub kaadmium oksiidikihiga ja kaotab läike (Karik ja Truus 2003). Kaadmiumi leidub looduses üldiselt koos tsingiga, kuid on viimasest üle 500 korra haruldasem. Puhtal kujul kaadmiumi looduses ei eksisteeri. Eelkõige esineb kaadmiumi sulfiidsetes maakides, eriti sfaleriidis, galeniidis ja kalkopüriidis. Kaadmium eraldatakse tavaliselt kõrvalsaadusena tsingi-, plii- ja vasemaakide töötlemisel ning teadaolevad töönduslikud varud on väiksed. Väävelhappelistest lahustest eraldatakse käsnjas Cd redutseerimisel Zn-tolmuga, sageli puhastatakse lahuseid ioonivahetusega ja vaba metall eraldatakse ka elektrolüütiliselt. Kaadiumi kasutatakse peamiselt patareide koostises, aga ka pigmentides, käsitöö glasuurides, katte- ja
Kalatoodetes (värske kala: jahutatud, külmutatud; kalahakkliha, kalafilee; teiste mereloomade liha) ning kalamaksas ja sellest valmistatud toodetes on plii piirnormiks 4 1,0 mg kg-1, meresaadustes (molluskid, vähilaadsed jt.) aga 10,0 mg kg -1. Pliid esineb kõikjal keskkonnas. Pliid tekib palju ka inimtegevuse käigus, nagu orgaaniliste kütuste põletamisel, kaevandamisel ja tööstuses. Looduses esineb pliid lubjakivis ja galeniidis (PbS). Plii võib olla lahustuvana ioonidena või mittelahustuvana sulfiidina, karbonaadina või sulfaadina. Ekspositsioon tekib õhu, toidu ja vee kaudu. Pliid on põhjavees harva. Joogivette satub plii pliid sisaldavate veetorude kaudu; Kuna plii on püsiv, paiknedes kõrgeimas kontsentratsioonis 1-5 cm sügavuses pinnases (sõidutee äärne tolm), tuleb tema kahjutustamiseks kasutada meetmeid. 80% päevasest pliikogusest satub inimese organismi toidu, mustuse ja tolmu kaudu
annaabi.ee 
