pisut auahne. Ja paratamatult varem või hiljem meresõidu lummusesse langema. See polnud Kolumbuse jaoks probleem, kuna teda võis sadamas alatasa kohata. Ta lobises pikkadelt sõitudelt tulnud meremeestega ning kuulas jutte Genuast pärit Vivaldidest – kuulsatest vendadest, kes olid juba 1291.aastal üritanud ümber Aafrika tipu purjetada. 4 Poiss juubeldas koos rahvaga, kui mõni raskes lastis galeass pärast pikka ja ohtlikku teekonda sadamasse saabus, ning kuulas kaastundlikult kail ootavate omaste ahastushüüdeid ja palveid, kui nendeni jõudsid kurvad teated. Seega ühelt poolt ümbritses Kolumbust sadama kirev ja põnev maailm, teisalt vilets villa kraasimise ja ketramise töökoda. Tasapisi sai kangrusellist meresõitja Kolumbus. Oma meresõite alustas ta kergemate retkedega rannajoonele küllalt lähedal, samas piisavalt eemal, et mitte kaljusid riivata
Hiljem, kui põikpuri asendati araablastelt omistatud pikipurjega, nimetati sellist laevatüüpi galeassiks (Joon. 1.8.). Joon. 1.6. 3 Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Joon. 1.7. Joon. 1.8. Galeass. Kuni XV sajandini kasutati eranditult põikpurjesid, näiteks Põhjamerel kasutusel olnud neff (Joon. 1.9.), ehkki Vahemerel tunti alati kolmnurkset ladina purje. Rooliaer oli alati paremas pardas (sellest tüürpoord). XV sajandil võeti kasutusele rumpliga laeva keskpikitasandil (diametraaltasandil) paiknev rool. Seda tuleb pidada järjekordseks arenguhüppeks laevaehituses. Selliseid laevu, mida kutsuti kogedeks (Joon. 1.10.), kasutasid XIII kuni XV sajandini Hansa kaupmehed