oskustele, kes elasid tema ajal. Tema töödesse kogunesid arvukate erinevate maalikunstnike individuaalsed omadused. Perugino ümarvormid ja helendavad värvid, Ghirlandaio elutruu portreerimisoskus, Leonardo realistlikkus ja valgustus ning Michelangelo võimas joonestamisoskus olid ühendatud Raffaeli maalidel. Oma lühikese elu jooksul maalis ta mitu suurt altarimaali, muljetavaldava klassikalise fresko merenümf Galateast, silmapaistvaid portreesid, muu hulgas portreed kahest paavstist ja kuulsast kirjanikust, ning, samal ajal kui Michelangelo tegeles Sixtuse kabeli laega, maalis Raffael seeria seinafreskosid lähedalasuvates Vatikani ruumides, millest ainulaadselt oluline on Ateena kool. See fresko kujutab kõigi õpetatud vanaaja ateenlaste kohtumist, kes olid kogunenud suursugusesse klassikalisse tegevuspaika ümber Platoni, kelle Raffael on teatavalt modelleerinud Leonardo da Vinci järgi, keskse figuuri
"Õpetlike novellide" iseloomustuses säilib mitmemõttelisus. Cervantes ütleb nimelt, et neis "avas ta kastiilia keelele tee ehtsa hulluse (arutuse) näitamiseks". Kohe seejärel lisab ta, et kujutluselt ületab ta paljusid teisi ning et vaid kujutlusjõud suudab kirjanikku kuulsusesse tõsta. Veel kord rõhutab ta oma armastust luule vastu ja seda, et kunagi pole ta sulge paberile pannud eesmärgiga kedagi laimata või pilgata. Cervantese poeetika ei piirdu muidugi mitte Kalliope lauluga "Galateast" või "Teekonnaga Parnassile". Kõigis tema teostes kohtab ridamisi arutlusi kirjandusest, kirjanikukunstist ja missioonist. Siiski on Cervantese suur poeetika tema loomingu tervik ise, iseäranis "Õpetlikud novellid" ja "Don Quijote". Neis toob Cervantes kirjanduslikku tunnetusse nii palju seniolematut, et õige pedantseina tunduvad katsed, mida ju aegade jooksul on tehtud, tema loomingut
annaabi.ee 
