Tõenäoliselt ongi sellepärast enamik turiste just sinna kolinud. Teine põhjus ilmselt ka see, et strateegilised ekskursioonimarsruudid on enam-vähem lähedal. Teenindus mandri-Kreekast erinev Esmapilgul jätab Hania täiusliku Kreeka suurlinna mulje. Tundub nagu polekski tegemist kuurordiga. Kuid linna piirilt algavad hotellilinnakud, mis venivad kuni 25 km mööda liivaranda ning mille mitmekesisus rahuldab kõige erinevamaid maitseid. Kato Galatas, Agia Marina, Platanias, Gerani, Maleme ja Kolymbari esmapilgul ei jõua nende linnaosade nimetusi meeldegi jätta. Ja pole vajagi. Haniast täiesti piisab. Kreeklased on ka ise öelnud, et nad on natuke skisofreeniline rahvas. Äärmine aktiivsusepuhang võib vahelduda totaalse logelemisega, nutuhoog hüsteerilise naeruga jne. Ka kreeka tantsud ja laulud on loodud kahes äärmuses. Kas siis hingematvalt kurvad või tuju pilvedeni tõstvad. Nii on muide ka teenindusega
Kreetal arvestatavad metallileiukohad puudusid, vaske võis saada Kreekast ja Egeuse saartelt, kuid pronksi jaoks tarvilikku tina tuli hankida tõenäoliselt Aasiast ja kulda Egiptusest. U. 1700. a. hävisid varased lossid maavärina tagajärjel ja nende kohale püstitati nn Uued lossid, mille varemed nähtavad tänapäevalgi. Knossosele, Phaistosele ja Malliale lisandusid nüüd veel Kato Zakro idarannikul, Galatas Kesk-Kreetal ja tõenäoliselt ka Chania saare lääneosas. Suurtele lossikeskustele ja neid ümbritsenud linnadele lisaks oli ka väiksemaid linnu ja arvukalt maamõisaid (nn villasid). Arhitektuurselt olid lossid üksteisele üsna sarnased. Kõik nad olid kindlustamata, nagu olid seda ka neid ümbritsenud linnad, mille elanikkond ulatus tuhandetesse. Kõigil lossidel oli põhja-lõuna suunalise ristküliku kujuline ja tõenäoliselt rituaalse