avarasse kultuuritusta olid iseloomulikud arbujatele ka noorele Krossile. Retoorilised pöördumised ja deklaratsioonid, mis ennustvad üht tulevast thku, võiksid seevastu osutuda eeskujuseostele J. Barbaruse luulega. Noore Jaan Krossi luule tähtpunkt on sageli intellektuaalne, mingi mõtte või tõe kujutus luulevahenditega. Näiteks piiblimotiivilistes luuletustes. Tugevamate luuletuste hulka tuleks arvata lembeluuletused, mille tundeskaala ulatub galantsest ihalusest verilõõskava kireni. Keskenduv sotsiaalne sisukus on veel saavutamata , kuid 40-ndate aastate lõpus tiheneb ajakonkreetsus , kasvades luuletustes ,,Müürist müüri . Kõminal kui võnguks." (1947) otsekui isikukohaseks proloogiks ,,Sõerikastajale". Krossi poeedi-isikupära kujuned 30 ndate aastate kõrgtasemelise luulebaasil, võttes vastu mõjustusi ka maailmakirjandusest. Luuletajal ei tulnud kaasa teha seda tasalülitamist, mis leidis aset 40. - 50 ndail aastail
peaaegu alati püsivaid ning väärtuslikke kingitusi mälestuseks jätsid, otsekui oleksid nad püüdnud tunnete haprust kingituste vastupidavusega alal hoida. Tol ajal jõuti naiste abil edasi ja seda ei häbenetud. Naised, kes olid ainult ilusad, kinkisid oma ilu -- ja kahtlemata sellest ajast ongi pärit vanasõna: maailma kauneim neiu saab anda ainult seda, mis tal on. Kes olid 119 rikkad, andsid lisaks veel osa oma rahast. Sellest galantsest ajajärgust võiks nimetada hea hulk kangelasi, kes ei oleks võitnud ei oma kannuseid alguses ega lahinguid hiljem, kui nende armsam poleks sadulakaare külge kinnitanud enam või vähem kaunistatud kukrut. D'Artagnan ei omanud midagi. Provintslase kõhklemine -- See kerge kirme, ühepäevalill, need virsikuebemed olid hajunud kolme musketäri mitte just ülimoraalsete nõuannete tuulde. Ajastu kummalise tava kohaselt tundis dArtagnan ennast Pariisis
annaabi.ee 
