lapsed suured, majanduslikult polnud enne võimalik. Suhteid osatakse oskuslikumalt reguleerida ja neist rõõmu tunda – pole eesmärgipärased ainult. • Teoreetilised ja metodoloogilised kitsaskohad – biases, arvatakse, et on mingi keskeakriis, saadakse tulemus, mida tahakse, küsitavaused metodoloogiliselt nõrgaks kohaks (longituudid näitavad, et keskeakriisi pole – keskkondlik artefakt) Galambos, N.L., Fang, S., Krahn, H.J., Johnson, M.D., Lachman. M.E. (2015). Up, not down: The age curve in happiness from early adulthood to midlife in two longitudinal studies. Developmental Psychology, 51 (11): 1665. Vanadus (alates 60-65 ish kuni 90, kus algab kiire taandareng)) • Biopsühhosotsiaalne mudel – bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne muutus • Vananemise teooriad Geneetilise etteprogrammeerituse teooria – inimrakkude reprodutseerimisse on sisse
Stsenaariumite tõestused - Nelson uuris 3-8 aastaseid lapsi ja leidis et 3 aastastel olemas stsenaariumid nt restos käimisest. Erinevatel lastel olid sarnased stsenaariumid mi son ajas püsivad ja mis ei ole konkreetsed - Bower et al palusid inimestel nimetada 20 tegevust mida tehakse restos lõuna söömise ajal. Enamus nimetas 15 sama tegevust mis kuuluvadki resto stsenaariumi. Seeg ainimesed organiseerivad oma teadmisi sarnastes struktuurides - Galambos ja rips uurisid kui kiiresti suudavad inimesed otsustada kas mingi tegevus on stsenaariumi osa või mitte. Nad vastasid kiiremini kui tegevus oli stsenaariumi osa ja aeglasemalt kui ei olnud Miks on skeeme ja stsenaariume vaja? - Mõiste on teadmised, skeemid ja stsenaariumid on kuidas, mis juhtub, mida peaksin märkama ja mida mitte - Neile toetumine aitab märgata ootamatuid aspekte sest tavapärane info ja ootused on olemas.