asuvad tihedalt koos vanemad tähed, spiraalharud tiirlevad ümber galaktika keskme konstantse nurkkiirusega. Korrapäratud galaktikad: Neil pole eristatavat kuju, tihti on nad oma kujult kaootilised, neil ei paista olevat selget galaktika keset ega ühtegi jälge spiraalharudest, sisaldavad suurtes kogustes kosmilist tolmu ja gaasi. Andromeda galaktika NGC 5457 (nõelaratta galaktika) Galaktikate areng Esimese miljoni aasta jooksul hakkavad ilmnema galaktikatele iseloomulikud jooned: tähekobarad, mille keskmes on massiivne must auk, uute tähtede teke väga kiire ja tihe. Suure musta augu teke on väga tähtis galaktika arenemisel, sest see määrab ära kui palju ainet suudab galaktika endaga siduda. Järgmise kahe miljardi aasta jooksul hakkab kogunenud ainest arenema galaktiline ketas. Galaktika jätkab kasvamist terve oma elu ning galaktikate ühinemine on iseloomulik nende varases elueas.
GALAKTIKAD Katrin Olhovikov 12. klass Galaktikate liigid · Elliptilised galaktikad · Spiraalsed galaktikad · Ebaregulaarsed galaktikad Lisaks "tavalistele" galaktikatele... · Seyfert'i galaktikad -- normaalse värvusega spiraalgalaktikad, tugevad emissioonijooned tuumas · Markarjani galaktikad -- tuum ja mõhn sinaka tooniga, väike värvusindeks, tugevad emissioonijooned, ketas näha väga nõrgalt · Kvasarid -- peeti algul pikka aega "ülitähtedeks"; praegu ollakse seisukohal, et tegu on ikkagi galaktikaga, mille tuuma heledus ületab tuhandeid kordi ülejäänud osa heleduse. Galaktikate teke · Galaktikad kujunevad hajusatest
Tavaliselt tehakse seda 1-5 meetrise keskmise teleskoobiga ning keskmise lahutusvõimelise spektrograafiga. Spektreid, millelt punanihkeid mõõdetakse on kahte tüüpi: 1.Kiirgusspekter tüüpiliste A tähe karakteristikutega. Ka on näha H II ala kiirgusjooni, tüüpiline spiraalgalaktikale, kus on käimas tähetekke protsessid (vt ülemine joonis). 2.Neeldumisspekter tüüpiliste G ja K tähtede karakteristikutega. Enamjaolt omane elliptilistele galaktikatele, kus ei toimu enam tähetekke protsesse (vt alumine joonis). · Milleks mõõdetakse Inimlik uudishimu · Et võimalikult täpselt määrata Hubble'i konstanti H0. · Et võimalikult täpselt määrata objektide kaugus. · Et Hubble'i konstanti kaudu arvutada Universumi vanus. · Praeguseks sobivad Hubble'i parameetriks väärtused vahemikus 50-100km/s*Mpc (vt joonist). Kõige optimaalsem H0-i väärtus annab Universumi vanuseks 15*10^9 aastat,
Üheks näiteks on ringikujuline galaktika, kus tähed on paiknenud ringikujuliselt ja selle sees on tähtedevaheline ruum, mis ümbritseb üksildast tuuma kõige keskel. Arvatakse, et selline galaktika tekib siis, kui väiksem galaktika läbib suurema galaktika tuuma. (Hoagi objekt, näide ringikujulisest galaktikast) Kääbusgalaktikad Vaatamata esilekerkivatele suurtele spiraalsetele ja elliptilistele galaktikatele on enamik galaktikatest kääbusgalaktikad. Sellised galaktikad on teiste galaktikatega võrreldes suhteliselt väikesed; Linnutee suurusest moodustavad nad umbes sajandiku ja sisaldavad kõigest paari miljardit tähte. Paljud kääbusgalaktikad tiirlevad ümber ühe suurema galaktika; Linnuteel on vähemalt tosin sellist kaaslast ja arvatakse, et 300–500 kääbusgalaktikat on veel avastamata. Kääbusgalaktikaid võib jagada ka elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuteks.
(sinine) põhikomponent. (Allikas: NASA/ESA/M.Bradac/S.Alle n) Lõpetuseks · Kui tavaline aine, millest koosnevad tähed, planeedid ja inimesed, moodustab ainult umbes 4% kogu universumi massist, siis tumedat ainet on maailmakõiksuses 23%. Ülejäänu on tume energia, mis ei ole aine. · Tume aine on silmale nähtamatu ja mõõteriistadele mõõtmatu aine, mille olemasolust teatakse ainult tema gravitatsioonilise mõju põhjal tähtedele, galaktikatele ja muule nähtavale ainele. · Selle olemasolust teatakse, kuid endiselt ei suudeta selgitada, mis see tegelikult on. *Lisaks · http://www.youtube.com/watch?v=yYv62-mWitI related · http://www.youtube.com/watch?v=gCgTJ6ID6ZA
a lühem läbimõõt. Loomulikult näitab number vaid seda, millisena paistab galaktika meilt vaadatuna. Läätsjad ehk S0 galaktikad Klass S0 on peaaegu elliptiline, teda nimetatakse ka läätsekujuliseks galaktikaks. Sellise süsteemi ketas on vaid pisut suurem sfäärilisest osast, spiraalharud puuduvad aga täiesti. Sageli on väga raske eristada S0 ja E tüüpe. S0 galaktikatele on iseloomulik: tsentraalne mõhn, mis on iseloomulik ka elliptilisele galaktikale mõhna ümbritsev ketas, millel on mõhnast lamedam heledusprofiil ning on struktuuritu ja õhukene mõhna ja ketta vahel võib olla lääts, millel on väga lame heledusprofiil ja järsu välisservaga moodustis. Lääts on struktuuritu, kuid võib sisaldada läbivat varba, ning sferoidne (ehk pöördellipsoidne)
naatrium, magneesium) väga väikese sisalduse poolest. Elliptilistes ja läätsekujulistes galaktikates esimene populatsioon puudub. Lisaks tähtedele on galaktikas üsna suurtes kogustes gaasi ja tolmu. Paistab see meile vaid siis, kui teda valgustavad lähedal asuvad tähed või kui tolmupilv varjab tema taga olevate tähtede valguse. 8 7.7. AKTIIVSED GALAKTIKAD JA KVASARID Lisaks eespool nimetatud galaktikatele on olemas galaktikataolisi objekte, mille tuum on erakordselt hele ja mille spektrit iseloomustavad tugevad, suure laiuse ja heledusega emissioonijooned. Eristatakse kolme põhilist tüüpi: a) Seyferti galaktikad - normaalse värvusega spiraalgalaktikad, tugevad emissioonijooned tuumas. b) Markarjani galaktikad - tuum ja mõhn sinaka tooniga, väike värvusindeks, tugevad emissioonijooned, ketas näha väga nõrgalt. c) Kvasarid peeti algul pikka aega "ülitähtedeks"
järjestuse klassi. Nad on tihti kujult kaootilised, neil ei paista olevat selget galaktika keset ega ühtegi jälge spiraalharudest. Arvatakse, et nad moodustavad veerandi kõikidest galaktikatest. Enamik korrapäratuid galaktikaid on kunagi olnud spiraalsed või elliptilised, aga deformeerunud gravitatsiooni tõttu. Korrapäratud galaktikad sisaldavad suurtes kogustes kosmilist tolmu ja gaasi. Kääbusgalaktikad Vaatamata esilekerkivatele suurtele spiraalsetele ja elliptilistele galaktikatele on enamik galaktikatest kääbusgalaktikad. Sellised galaktikad on teiste galaktikatega võrreldes suhteliselt väikesed; Linnutee suurusest moodustavad nad umbes sajandiku ja sisaldavad kõigest paari miljardit tähte. On avastatud ka sellised kääbusgalaktikaid, mille diameeter on kõigest 100 parsekit- Paljud kääbusgalaktikad tiirlevad ümber ühe suurema galaktika; Linnuteel on vähemalt tosin sellist kaaslast ja arvatakse, et 300500 kääbusgalaktikat on veel avastamata
kõrvale kaldub. Kui tavaline aine, millest koosnevad tähed, planeedid ja inimesed, moodustab ainult umbes 4% kogu universumi massist, siis tumedat ainet on maailmakõiksuses 20%. Ülejäänu on tume energia, mis ei ole aine. 6 Kokkuvõte Tume aine on silmale nähtamatu ja mõõteriistadele mõõtmatu aine, mille olemasolust teatakse ainult tema gravitatsioonilise mõju põhjal tähtedele, galaktikatele ja muule nähtavale ainele. Selle olemasolust teatakse, kuid endiselt ei suudeta selgitada, mis see tegelikult on. Siiski on jõutud arvamusele, et tume aine näib moodustavat nähtamatut skeletti, mille ümber nähtav universum paikneb. On ka jõutud järeldusele, et tume aine on üheks algaineks, milleta poleks võimalik universumi teke. Väga tähtsaks peaks pidama ka Eesti teadlaste uuringuid, seoses tumeda ainega. Nende
Nad on tihti oma kujult kaootilised, neil ei paista olevat selget galaktika keset ega ühtegi jälge spiraalharudest. Arvatakse, et nad moodustavad veerandi kõikidest galaktikatest. Enamik korrapäratuid galaktikaid olid kord spiraalsed või elliptilised, aga deformeerusid gravititatsiooni tõttu. Korrapäratud galaktikad sisaldavad suurtes kogustes kosmilist tolmu ja gaasi. Kääbusgalaktikad Vaatamata esilekerkivatele suurtele spiraalsetele ja elliptilistele galaktikatele on enamik galaktikatest kääbusgalaktikad. Sellised galaktikad on suhteliselt väikesed võrreldes teistega. Oma suuruselt on nad umbes sajandik Linnuteest ja sisaldavad kõigest paari miljardit tähte. On avastatud ka sellised kääbusgalaktikaid, mis on kõigest 100 parsekit oma diameetrilt. Hoagi objekt, näide ringikujulisest galaktikast. Paljud kääbusgalaktikad tiirlevad ümber ühe suurema galaktika; Linnuteel on
Nad on tihti oma kujult kaootilised, neil ei paista olevat selget galaktika keset ega ühtegi jälge spiraalharudest. Arvatakse, et nad moodustavad veerandi kõikidest galaktikatest. Enamik korrapäratuid galaktikaid olid kord spiraalsed või elliptilised, aga deformeerusid gravititatsiooni tõttu. Korrapäratud galaktikad sisaldavad suurtes kogustes kosmilist tolmu ja gaasi. Kääbusgalaktikad Vaatamata esilekerkivatele suurtele spiraalsetele ja elliptilistele galaktikatele on enamik galaktikatest kääbusgalaktikad. Sellised galaktikad on suhteliselt väikesed võrreldes teistega. Oma suuruselt on nad umbes sajandik Linnuteest ja sisaldavad kõigest paari miljardit tähte. On avastatud ka sellised kääbusgalaktikaid, mis on kõigest 100 parsekit oma diameetrilt. Paljud kääbusgalaktikad tiirlevad ümber ühe suurema galaktika; Linnuteel on vähemalt tosin sellist kaaslast ning arvatakse, et 300500 kääbusgalaktikat on veel avastamata
annaabi.ee 
