Gaasi kokkutõmbumisel võivad hakata tekkima gaasikobarad, millest saavad tähed,enne kui ketas jõuab kujuneda.(Elliptiline galaktika) Teiste galaktikate juures tekib kaks rühma, tähepilv ja gaasiketas. Tekib galaktika. Aktiivsed galaktikad ja kvasarid Kvasarid vanad galaktikatuumad. Pärinevad varasest universumist ja on maast ühed kaugemed objektid. Punanihe väga suur. Seyferti galaktikad- normaalse värviga spiraalgalaktigad, tugevad emisioonijooned tuumas. Marjakarjani galaktigad-tuum ja mõhn sinaka tooniga, ketas näha väga õrnalt. Aktiivsete tuumade kiirguse pidev spekter erineb oluliselt tähekiirguse omast. Galaktikate ruumjaotus Galaktigad, galaktikaparved ja nende vahelised tühikud moodustavad kärje. Galaktikad kogunevad kihtidesse ja kettidesse, mitte parvedesse. Universum Tänapäeva astronoomia eeldab aja ja ruumi lõpmatust. Galaktikaid on tegelikult väga palju ja meie galaktika on üks vähestest.
kujuta) ja ülikiiresti paisuv tulekera. Sellest moodustusid sekundi murdosa jooksul imepisikesed osakesed, millest omakorda aatomid. Tulekera jätkas paisumist ja jahtumist. Mõne aja pärast hakkas see kera pragunema ja Universium jagunes tohutu suurteks gaasipilvedeks. Gaasi tihedus oli suur ja Universium oli pime. Möödus miljon aastat. Universium oli jahtunud ja muutunud läbipaistvamaks. Siis hakkasid gaasipilved raskusjõul kokku tõmbuma ja neist hakkasid tekkima galaktigad. 10 miljardit aastat läkes Suurest Paugust mööda ja tekkis meie Galaktika, Linnutee tähesüsteem. Kuid tähtede tekkimine jätkub tänapäevani. 2.1 Eluks vajaminevad tingimused Elu-kui mõiste on väga nõudlik. Et elu niiöelda elaks on vaja soodsaid tingimusi. Elu vajab elamiseks valgust, mida saame Päikesest. See hõõguv-kuum pulbitsev gaasikera annab meile valguse, tänu millele toimub taimedel fotosüntees ja tänu taimedele saavad elusorganismid hapniku mida hingata
annaabi.ee 
