Personae (isikud): Liberi (vabad) Ingeni (vabalt sündinud) Libertini (vabaks lastud) Latini (latiinid – polnud rooma kodanikud, kuid neil olid põhimõtteliselt samad õigused, mis rooma kodanikelgi) Cives Romani (Rooma kodanikud) Dediticii (välismaalased, kelle õiguslik seisund oli halvem kui peregriinidel) Servi (orjad) Gaiusel on jaotus ainult vabaks lastute kohta, ent sama kehtib ka vabalt sündinute kohta. Isikul on: Õigusvõime – õigus omada õigusi ja kohustusi Teovõime – õigus teostada ja omandada oma õigusi ja kohustusi Rooma kodanikel olid staatused (õigusvõime): 1) Status libertatis (vabad – mittevabad e orjad) CAPITIS DEMINUTIO MAXIMA 2) Status civitatis (kodanikud – mittekodanikud) CAPITIS DEMINUTIO MEDIA
(Igavene edikt, u 130 pKr). Seda koostades ühendas Iulianus mitu erinevat asja. Esiteks käsitles ta ius honorarium’it, preetorite õigust koos ius civile’ga ühtse õigusena (ius). Teiseks ühendas Iulianus ediktiredaktsiooni koostades kahe õigusteadusliku koolkonna põhimõtted. Nimelt võttis ta üle hilisest vabariigist (Serviuselt) pärineva õigusmõtlemise formaalsetes instituutides ning ühendas selle sabiniaanide loomuõiguslike põhimõtetega. See võimaldas hiljem, Gaiusel Institutsioonides esitada õigust vabana tegelikest, faktilistest normidest, vormelitest ja kehtiva õiguse allikate süsteemidest (ius civile - ius honorarium). Kuigi peamiselt olid koolkondade erinevused ühtlustatud juba 2. sajandi keskpaigaks, võib ka hilisemate juristide puhul (Gaius, Ulpianus, Paulus, Modestinus) eristada nende kuuluvust pigem ühte või teise koolkonda. Nii kuulus Gaius pigem sabiniaanide hulka, Ulpianus, Paulus ja Modestinus olid aga pigem prokuliaanid.
annaabi.ee 
