ajal, sest puuduks õhutakistus. Sellist kehade ühtlaselt kiirenevat liikumist, kus õhutakistus puudub, kehi miski ei sega ning kehade kiirendus on 9.8 m/s 2, nimetatakse vabaks langemiseks. Juhul, kui keha visatakse vertikaalselt üles siis väheneb keha kiirus raskusjõu mõjul ja kiirndus on negatiivne ehk -9.8 m/s2. Galileo Galilei katse Ainuüksi mõtlemine ei viinud Galileod kuhugi edasi. Ta sai aru, et peab oma võiteid ka katsetega tõestama. Katsed ei korraldanud Gaileo ilmselt mitte Pisas esemeid viltusest Pisa tornist alla visates nagu räägib legend, vaid Paduas, kus ta aastail 1592-1609 elas ja õpetas. Katsetes aja mõõtmiseks kaalus Galileo vett, mis mõõdetava aja vältel suure anuma peenest torust välja voolas, kuna tol ajal kelli veel ei olnud. Kuid Galileo mõistis, et hoolimata tema üpriski täpsest aja mõõtmise moodusest ei olnud tal võimalik mõõta vabalt langeva kivi kiirust
3 1. GALILEO NOORUSAASTAD Galileo Galilei sündis 15. veebruaril 1564 Pisas. Tema isa Vincenzio Galilei oli muusik, kelle omapärased ja vaidlusi tekitavad vaimuanded põhjustasid revolutsiooni, kui ta ühendas praktilise tegevuse ja teooria muusika-samuti nagu Galileo tegevuski, kui ta püüdis teha sama loodusteaduses. Galileo ema Giulia Ammanneti on tuntud ainult väheste säilinud kirjade põhjal. Gaileo oli seitsmest lapsest vanim. Pere elas Pisas, kuni poiss oli umbes kümneaastane, ja kolis seejärel Firenzesse. Pärast põgusat koolitust saadeti Galileo Vallombrosos asuvasse vanasse kamaldolaste kloostrisse, mille vaikne elu ja õpingud köitsid noorukit sedavõrd, et ta otsustas noviitsiks astuda. Galileo isa soovis, et poeg õpiks meditsiini ja viis ta tagasi Firenzesse, kuid ka seal jätkas poiss oma õpinguid kamaldolastest munkade juures, kuigi
annaabi.ee 
