marjade söömist olevat kuni õhtuni kepselnud ja tantsinud. Millal see toimus, pole võimalik täpselt tuvastada, kuid ajaloolased peavad selleks 7. või 8. sajandit pKr. Umbes samast ajast pärineb ka araabiakeelne ürik, mis kinnitab kohvipuude kasvatamist Abessiinias. Dokument kasutab puu kirjeldamisel abessiinlaste tolleaegset nimetust buna, mis alles sajandite pärast asendus araabiakeelse ja tänaseni käibel oleva sõnaga gahwa. Kõige sagedamini on legendide tegelasteks Etioopia õigusmungad, kellest peeti väga lugu. Mungad tegid sageli pikki rännakuid ühest kloosrist teise ja olid muust elanikkonnas laiema silmaringiga. Väidetavalt leotasid nad Kaffast kaasa võetud ja säilitamiseks kuivatatud kohvimarjad vees uuesti pehmeks ning sõid koos leotusveega ära. Gahwa tähendas arvatavasti tolleaegses keelepruugis unepeletajat.
Kardemon on magus-sooja maitse ja lõhnaga, meenutab veidi sidrunit ja eukalüpti. Kasutatakse laialdaselt nii skandinaavia kui ka india köögis, nii magusates kui ka soolastes roogades. India köögis lisatakse kardemoni karridele, garam masala segusse,kulfi ning erinevate piimapudingite sisse. Skandinaavia köögis lisatakse kardemoni nii hoidistesse, heeringaroogadele kui ka kookidesse ja alkoholijookidesse. Araabiamaades serveeritakse külalislahkuse märgiks kardemoniga maitsestatud gahwa-kohvi. Enamus maailma kardemonist kasvatatakse Indias, kes pool toodangust kodumaal ära tarbib. Kardemoni korjatakse käsitsi ning seega on tegemist üsna kalli vürtsiga. Enamus kardemonist on nn ‘roheline kardemon’ – retseptides nõutud ‘kardemon’ tähistab just seda. ‘Must kardemon’ on vähem levinud ning maitselt robustsem. Viimast kasutatakse vaid teatud india roogades. Kuigi kardemoni müüakse jahvatatult, siis terved kuprad on oluliselt parema maitse ja lõhnaga
annaabi.ee 
