Keskahelikud ja subduktsioonivööndid. Ookeaniline 3-10km. Keskmine 7km. Moodustub ookeani keskahelikes ookeanipõhja avanemisel, kus osa ülessulanud vahevöö ainest pressitakse avanevatesse rifivöönditesse. Setteline ja basaltne (padilaavad, daikide kihid, massiivne gabro. Ookeaniline koor tekib ookeani keskahelikes ja vajub läbi astenosfääri ning sukeldub vahevöösse subduktsioonivööndites. Kontinentaalne - ~40km. Settekivimid, basalt-gabriidsed, graniitne kiht. Kokku pandud erineva vanusega plokkidest, väga vana vanem kui ookeaniline maakoor. 11. Isostaasia mõiste ja sisu? Isostaasia astenosfääri ja temal ujuva litosfääri kivimite (kivimiplokkide) vaheline üldine gravitatsiooniline tasakaal. Sisuliselt jäigad maakoore tükid ujuvad vahevööl. 12. Maa ja Maakoore enamlevinud keemilised elemendid? O, Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg, H ... 13. Millise kahe keemilise elemendi ühendid on Maakoores valdavad
Selle protsessi käigus maakoor jahtub ja tiheneb veelgi ning tema peale hakkavad kogunema setted. Kontinentaalne Mandrite alune maakoore tüüp. Mandrilise maakoore paksus on 25- 70km, keskmine ~40km, mis on tüüpiline settelavadele ehk platvormidele. Vanus võib ulatuda lausa 4 miljardi aastani. Mandriline maakoor on väiksema tihedusega kui ookeaaniline maakoor, mis takistab tema vahevööse tagasi sukeldumist. Moodstab 40% kogu maakoorest. Settekivimid, basalt-gabriidsed, graniitne kiht (koosneb peamiselt ränirikkaist kivimitest). Kokku pandud erineva vanusega plokkidest. 8. Isostaasia mõiste ja sisu? Isostaasia Isostaasia mõte seisneb selles, et suurema tihedusega kivimid vajuvad allapoole, samas kui kergem sulanud kiht ülespoole kerkib. Maa sügavuses peab eksisteerima tase, kus kõikide maakoore plokkide rõhk oleks ühesugune. Astenosfääri ja temal ujuva litosfääri kihtide gravitatsiooniline tasakaal. 9
annaabi.ee 
