Algelistele lampidele järgnesid petrooleumlambid. Petrooleumi arendas Dr. Abraham Gresner. Petrooleumlambi leiutajaks oli Francois Pierre Argand, see leiutati Prantsusmaal 1783ndal aastal. Kütusena kasutati igasuguseid erinevaid õlisid. Gaasipõleti Vaba leegiga gaasipõleti leiutati Sotimaal 1782. aastal ja gaasilamp patenteeriti 1799ndal aastal. Gaasi puhtuse puudumine ja vähene valguse hulk lükkasid gaasivalgustuse populaarsuse edasi, kuni Carl Auer von Welsbachi leiutis tõstis valguse hulka 510 korda. Hõõglambid Esimene katse teha hõõglampi tehti Warren de la Rue poolt 1820. aastal. 1880ndal aastal sai Edison patendi uuele kõrge vastupidavusega, süsinik hõõgniidiga vaakumlambile. Kõik hõõglambid töötavad ühel põhimõttel. Elekter juhitakse läbi hõõgniidi, mis tekitab takistuse ja see põhjustab hõõgniidi
taastatud. Tallinna suurimal eeslinnal on olnud tähtis koht meie rahvusliku linnakultuuri kujunemisel. Selle piirkonna kultuurilugu on äärmiselt rikkalik. (Kalamaja asumi ajaloost, 2014) 4 2. Tähtsamad paigad ja ehitised Kalamajas 2.1 Tallinna Elektrijaam Kalamajaga on seotud elektrienergia esmakasutamine Tallinnas. Wiegandi masinatehases võeti 1882. aastal gaasivalgustuse asemel kasutusele elektrivalgustus. 1910-1913 rajati arhitekt Hans Schmidti projekti järgi Tallinna Elektrijaam. 1941. aastal elektrijaam lõhati, kuid taastati osaliselt juba sõja ajal ja lõplikult mõned aastad hiljem. 1959. aastal hakkas elektrijaam varustama linna soojusega. (Nerman, 2006) (vt. Lisa 1) 2.2 Kalarand Kalarand on olnud iidsetest aegadest Tallinna ning selle ümbruse kalurite elukoht. Konkreetsetest kaluritest on andmeid keskajast
annaabi.ee 
