Enamik mikroskoopilised, kuid hulganisti koos võivad moodustada ka nähtavaid kogumikke. Vees võib näha sinakasrohelisi 1-2 mm läbimõõduga kägarikke, mis on sinivetikate kolooniad. Kolooniaid, mis koosnevad sadadest väga tillukestset rakkudest, hoiab koos polüsahhariidne lima. Suurimad koloonialised liigid võivad olla kuni 20 cm läbimõõdus nagu pannkoogid.Vetikaperekonna Nostoc ühte liiki kutsutakse järveploomiks, sest suuremad ongi ploomi mõõtmetega. Mikroskoobis näivad gaasivakuoolidega sinivetikad pruunidena, vees sinakasrohelistena. Värvuse annab klorofüll, lisaks fükotsüaniinid, fükoerütriin, müksoksantofüll. Kui lisapigmente on rohkesti, võib nende värvus varieeruda lillast tumepruuni ja tumepunaseni. Võivad moodustada puhkespoore, mis järve põhjal võivad püsida elusana kümneid aastaid. Eelised ongi puhkespoorid, gaasivakuoolidega liikidel üles-alla liikumise võime, võime ahmida lühikese ajaga tagavaraks toitesooli ning siduda õhulämmastikku.
Gaasirõhk põie sees on ca 1 at. Kui rakke töödeda ultraheliga või tõsta rõhku, siis gaasivakuoolid lõhkevad ja rakud sadenevad. Gaasivakuoole omavatel bakteritel (tsüanobakterid!) enamasti viburid puuduvad. Võimaldavad bakteritel erikaalu muuta ja liikuda vees üles-alla. Kui rakus on gaasivakuoole palju, on nad kergemad ja ujuvad pinnale. Kuumal ajal toimub veekogudes tihti tsüanobakterite massiline paljunemine (vee õitsemine). Gaasivakuoolidega rakud tõusevad pinnale ja kanduvad tuultega edasi. 3. Klorosoomid- Klorosoomid on ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis paiknevad raku pinna lähedal raku membraani all. Seal paikneb osa fotosünteesipigmente rohelistel bakteritel-valgustkoguvad pigmendid (antennpigmendid). Tänu klorosoomidele saavad rohelised bakterid fotosünteesida ka suhteliselt nõrgas valguses.
annaabi.ee 
