3) 2.-3. Isobaarne põlemine 4) 3.-4. Adiabaatiline paisumine 5) 4.-1. Soojuse isohoorne eemaldamine (gaasid viivad soojuse ära). 39. Segaringprotsess (Trinkler Sabathi) pv ja Ts diagrammil koos seletustega. 1) 1.-2. Õhu komplimeerimine 2) 2. Isesüttimise temperatuur 3) 2.-2.' Isohoorne põlemine 4) 2.'-3. Isobaarne põlemine 5) 3.-4. Adiabaatne paisumine 6) 4. Alumine surnud seis 7) 4.-1. Soojuse isohoorne eemaldumine. 40(41). Gaasiturbiinseadmed ja nende ringprotsessid. GTS-i põhiagregaadid. Gaasiturbiinseadmetes toimub soojuse muundamine suure kiirusega liikuva gaasivooluse kin. Energiaks ja seejärel kin. Energia muundamine mehaaniliseks tööks gaasiturbiinis. Kui SPM toimusid kõik protsessid silindri sees, GTS puhul on iga protsessi jaoks eri agregaat(kompressor, turbiin). Gaasiturbiinseadmete jaoks on välja töötatud 2 teoreetilist protsessi: ringprotsess kütuse isobaarse põlemisega ja isohoorse põlemisega, tänapäeval
3) 2.-3. Isobaarne põlemine 4) 3.-4. Adiabaatiline paisumine 5) 4.-1. Soojuse isohoorne eemaldamine (gaasid viivad soojuse ära). 39. Segaringprotsess (Trinkler Sabathi) pv ja Ts diagrammil koos seletustega. 1) 1.-2. Õhu komplimeerimine 2) 2. Isesüttimise temperatuur 3) 2.-2.' Isohoorne põlemine 4) 2.'-3. Isobaarne põlemine 5) 3.-4. Adiabaatne paisumine 6) 4. Alumine surnud seis 7) 4.-1. Soojuse isohoorne eemaldumine. 40(41). Gaasiturbiinseadmed ja nende ringprotsessid. GTS-i põhiagregaadid. Gaasiturbiinseadmetes toimub soojuse muundamine suure kiirusega liikuva gaasivooluse kin. Energiaks ja seejärel kin. Energia muundamine mehaaniliseks tööks gaasiturbiinis. Kui SPM toimusid kõik protsessid silindri sees, GTS puhul on iga protsessi jaoks eri agregaat(kompressor, turbiin). Gaasiturbiinseadmete jaoks on välja töötatud 2 teoreetilist protsessi: ringprotsess kütuse isobaarse põlemisega ja isohoorse põlemisega, tänapäeval
(inimesed kasutavad sooja vett, jne) Selliseid elektrijaamu, mis väljastavad peale elektrienergia veel soojust nimetatakse koostootmisjaamaks (N:IRU). Sellist jaama aga iseloomustab soojuskasutustegur k. l0 ' q2 ' k t k ' . Kus l0´ - on kasulik töö, mis läheb elektrienergia tootmiseks, q2´ - on tarbijatele q1 antav soojus ja k´ - on soojushulkade suhe. 25. Gaasiturbiinseadme ringprotsessid. Gaasiturbiinseadmed jagunevad avatud ja suletud ringprotsessiga seadmeteks. Avatud ringprotsessiga gaasiturbiinseadmes (joonis 7.19a) on kolm põhilist koostisosa – kompressor, põlemiskamber ja gaasiturbiin. Kompressor surub välisõhku põlemiskambrisse, kuhu antakse ka kütus, põlemisgaas suundub põlemiskambrist turbiini, millel on ühine võll kompressoriga. Turbiinist paiskub põlemisgaas atmosfääri. Säärases seadmes põletatakse peamiselt vedel- ja gaaskütust, kuigi
q2 T1 1 5.1.6 Gaasiturbiinseadme Brayton`i ringprotsess A B C s Kolbmootorite üheks oluliseks puuduseks on liikuvate masside (väntmehhanismi) poolt tekitatud inertsjõud, mis piiravad suure võimsusega mootorite loomist. Nendest puudustest on vabad gaasiturbiinseadmed, mida kasutatakse laialdaselt eelkõige lennunduses ja energeetikas. Isobaarse põlemisega gaasiturbiinseadme skeem on toodud joonisel (vt Joonis 5 .44). Kompressoriga tõstetakse põlemisõhu rõhk algrõhult p1 kuni rõhuni p2 ja suunatakse põlemiskambrisse, kus toimub puhta lisanditevaba kütuse (gaas või kerge vedelkütus) põlemine. Põlemiskambrist suunatakse gaasid turbiini, mis paikneb samal võllil kompressori ja elektrigeneraatoriga
annaabi.ee 
