Maagaas võib sisaldada veel etaani (C2H6), süsinikoksiidi (CO), vesinikku (H2) ja väikeses koguses teisi gaase (väävelvesinik, ammoniaak, tsüaani). Maagaasi saab hoida gaasiballoonides rõhu all kuni 20 MPa ja transportida mööda torustikke. Maagaasi saab kasutada kütusena ottomootoris. Tõsiseks puuduseks on see, et balloonide mass on suur ning autode kasulik kandevõime selle tõttu väheneb 1/3. Maagaas on sobilik kütus paiksetes otto - või gaasiturbiinmootorites, millega saab käitada näiteks elektrigeneraatoreid. Kõige rohkem kasutatakse maagaasi katlamajades katlakütusena ja korterite - eramute gaasipliitides kütusena. Vedelgaas Vedelgaasiks nimetatakse sellist gaasi, mis normaaltemperatuuril, kuid rõhul 1,6 MPa vedeldub. Selline gaas koosneb peamiselt propaanist, propeenist, butaanist, buteenist ja sisaldab vähesel määral veel metaani, etaani ja eteeni. Väävlisisaldus on rangelt normeeritud (kuni 0,0015 %). Vedelgaaside oktaaniarv on 90..
mille oktaaniarv on 130. Maagaas võib sisaldada veel etaani (C2H6), süsinikoksiidi (CO), vesinikku (H2) ja väikeses koguses teisi gaase (väävelvesinik, ammoniaak, tsüaani). Maagaasi saab hoida gaasiballoonides rõhu all kuni 20 MPa ja transportida mööda torustikke. Maagaasi saab kasutada kütusena ottomootoris. Tõsiseks puuduseks on see, et balloonide mass on suur ning autode kasulik kandevõime selle tõttu väheneb 1/3. Maagaas on sobilik kütus paiksetes otto- või gaasiturbiinmootorites, millega saab käitada näiteks elektrigeneraatoreid. Kõige rohkem kasutatakse maagaasi katlamajades katlakütusena ja korterite - eramute gaasipliitides kütusena. Vedelgaas Vedelgaasiks nimetatakse sellist gaasi, mis normaaltemperatuuril, kuid rõhul 1,6 MPa vedeldub. Selline gaas koosneb peamiselt propaanist, propeenist, butaanist, buteenist ja sisaldab vähesel määral veel metaani, etaani ja eteeni. Väävlisisaldus on rangelt normeeritud (kuni 0,0015 %). Vedelgaaside oktaaniarv on 90
mille oktaaniarv on 130. Maagaas võib sisaldada veel etaani (C2H6), süsinikoksiidi (CO), vesinikku (H2) ja väikeses koguses teisi gaase (väävelvesinik, ammoniaak, tsüaani). Maagaasi saab hoida gaasiballoonides rõhu all kuni 20 MPa ja transportida mööda torustikke. Maagaasi saab kasutada kütusena ottomootoris. Tõsiseks puuduseks on see, et balloonide mass on suur ning autode kasulik kandevõime selle tõttu väheneb 1/3. Maagaas on sobilik kütus paiksetes otto- või gaasiturbiinmootorites, millega saab käitada näiteks elektrigeneraatoreid. Kõige rohkem kasutatakse maagaasi katlamajades katlakütusena ja korterite - eramute gaasipliitides kütusena. Vedelgaas Vedelgaasiks nimetatakse sellist gaasi, mis normaaltemperatuuril, kuid rõhul 1,6 MPa vedeldub. Selline gaas koosneb peamiselt propaanist, propeenist, butaanist, buteenist ja sisaldab vähesel määral veel metaani, etaani ja eteeni. Väävlisisaldus on rangelt normeeritud (kuni 0,0015 %). Vedelgaaside oktaaniarv on 90
annaabi.ee 
