importida ainult sel juhul, kui seda kuskil üle jääb. Tuulevõimsuste äkiliste muutuste 6 kompenseerimiseks on vaja kiiresti käivitatavaid energiaallikaid, milleks sobivad lisaks gaasiturbiinidele veel kahüdroelektrijaamad. Gaasiturbiinides toodetud elekter on juba praegu kallim kuituulegeneraatoritega toodetud elekter ja seda ei doteerita, seega on ebatõenäoline, et tuuleelektri tootja tuulevõimsusi gaasiturbiinidega kompenseerima hakkab. Ainsaks võimaluseks on hüdroelektrijaamad neid leidub lähiriikidest nii Rootsis, Lätis, Soomes, Venemaal, kui Leedus. Kuid sõltumata riigist tuleb tuulelektri tootmise juures arvestada ühte asja seda ei toodeta rohkem mitte siis, kui on vaja, vaid siis, kui tuult on. Seetõttu võib vabal turul konkureeriv energiafirma, kellel endal tootmisvõimsusi piisavalt, maksta selle eest enamuse ajast üsna madalat hinda
Suurematest koostootmisjaamadest väljastatav soojus suunatakse enamasti kaugküttesse. Väiksemad koostootmisjaamad võivad varustada soojusega ka üksiktarbijaid, näiteks hotellid, kaubanduskeskused jne. Lokaalsetes kootootmisjaamades kasutatakse tüüpiliselt gaasimootoreid ja kütusena maagaasi. Aurujõuseadmega elektrijaamade kasutegur kondensatsioonreziimil on 35 42%, gaasi- turbiinidega elektrijaamade kasutegur 30 39% ja kombineeritud auru- gaasiturbiinidega elektrijaamade kasutegur 45 60%. Kaod tekivad põhiliselt madalatemperatuuriliste soojusheitmetega. Elektrienergia ja soojuse tootmise protsessi kombineerimisel on võimalik saada kütuse kasutamise kogukasuteguri tunduv tõus. Soojuse tootmiseks saab kasutada elektrienergia tootmise jääksoojust. Põhiliseks kaoks jääb lahkuvate suitsugaaside soojus temperatuuril 100 180 °C. Sellise protsessi kasutegur on kuni 85 92%, mis tähendab tunduvat kütuse
annaabi.ee 
