Juba eelmise Eesti Vabariigi aegadel toodeti põlevkivigaasi, kuid peale nõukogude võimu kehtestamist võeti kasutusele "vennasvabariikide" odav ja energiarikkam maagaas. Viimaste aastakümnetega on gaasistamistehnoloogia aga kiirelt arenenud ja selle abiga saab lisaks põlevkivile nii puitu kui ka muid biojäätmeid gaasistada, saastades õhku (koos hilisema gaasi põletamisega) oluliselt vähem kui parimad põlevkivikatlad. Gaasi transport on odav, sellele kulub olemasolevaid gaasitrasse kasutades alla 1% gaasis sisalduvast energiast. Loodetavasti leitakse, et käes on aeg kivipõletamise-energeetikast loobumiseks. Sedavõrd soodsat asjaolude kokkulangemist ei teki Eestis niipea. Fosforiidisõjaga alanud võitlus puhtama Eesti eest tuleks lõpuni viia, sellega saadaks lahti ka vanast võlast järeltulevate põlvede ees.
aasta seisuga on 9 inimest km 2 kohta. Elanikke oli vallas 1. jaanuari seisuga 2015. aastal 4471 ja 1. jaanuari 2016. aasta seisuga 4424 [2]. Tähtsamatest ühendusteedest läbivad valda Piibe maantee, Põltsamaa-Mustvee maantee ning Tallinn-Tapa-Tartu raudteeliin. Vallas on 2 rongi peatuskohta- Pedja ning Jõgeva rongijaam. Jõgeva vallale on iseloomulik kaunis Vooremaa maastik, mida läbib Pedja jõgi ning ka Endla looduskaitseala [1]. Jõgeva valda on rajatud gaasitrasse ja ka ehitatud kergliiklusteid. Samuti laieneb elamuehitus. Vallas on 6 lasteaeda- 2 lasteaed-algkooli, üks lasteaed-põhikool koos õpilaskoduga, üks põhikool ja 2 tavalist lasteaeda. Koole on 4 ning raamatukogusid on 5. Mittutulundusühingutena tegutseb 13 kultuuri- ja 10 spordiühingut. Jõgeva vallas asuvad Paduvere spordiväljakud, Jõgeva kergejõustikustaadion, Linnamäe krossirada, Kuremaa spordikompleks ja Voore kurniväljak [1]. Jõgeva kergejõustikustaadion on kõige
annaabi.ee 
