Võrreldes sisepõlemismootoritega kulgevad põlemisprotsessid katlas soodsamatel tingimustel, sest kolde suurus ja kütuseosakeste viibimise aeg koldes (mõned sekundid) on piisav kütuse heaks segunemiseks õhuga, aurustumiseks ja täielikuks põlemiseks. Põlemisprotsess katlas on stabiilne, hästi jälgitav ja reguleeritav. Aerodünaamilised protsessid tagavad kütuse põlemiseks vajaliku õhu andmise katlasse ja põlemisgaaside pideva eemaldamise katlast. Seega peab õhu-gaasitraktis toimuma katla töö ajal õhu ja gaaside pidev liikumine kindlas suunas. Seda saavutatakse ainult rõhkude erinevuse e nn tõmbe tekitamisega õhu-gaasitraktis. Katlad võivad töötada loomuliku või kunstliku tõmbega. Loomulikku tõmbega katlaid tänapäeva laevades praktiliselt ei kasutata. Kunstliku tõmbe tekitamiseks kasutatakse katlaventilaatoreid või, harvemini, suitsu- ventilaatoreid. Katlaventilaatorid võtavad õhku katlaruumist või õhuvõtturitest tekil ja
Kui kasutusel on ainult suitsutõmbur on gaasikäigud hõrenduse all. Ning gaasikäigud tuleb valmistada võimalikult gaasitihedatena. Vastasel juhul imetakse gaasikäikudesse väärõhku mis viib alla katla kasuteguri ning suurendab elektri omatarvet gaasi eemaldamiseks. Kui katlal on aga ainult õhuventilaator siis on gaasikäigud ülerõhu all ja gaasikäigud peavad olema gaasitihedad. Kui katlal on nii suitsutõmbur kui ka õhuventilaator on kohaks kui rõhk õhu gaasitraktis märki muudab on enamasti põleti või restkolde puhul kütusekiht, kusjuures koldekamber ja gaasikäigud on hõrenduse all. Hõrendus koldes on tavaliselt minimaalne: 20..40 Pa kolde lõpus. Selliselt kujundatud gaasitrakti nimetatakse tasakaalustatud tõmbega õhu-gaasitraktiks 32. Väikekatlad 33. Kateld e ülevaatus ja kontroll 34. Katels e a d m e aerod ün a a miline arvutus 35. Tõ m b e ja puhu mi s s e a d m e d , korstnad 36. Eriotstarb elis e d katlad
erinev ülesanne: 1. Reguleerimisautomaatika, mille ülesanne on hoida katla tööd iseloomustavad parameetrid etteantud väärtuste juures. 2. Ohutusautomaatika, mille ülesanne on tagada katla ja tema abiseadmete ning teenindava personaali ohutu töö. Energia muundamise ja ülekande protsessid on seotud vastavate massivoogudega. Aurukatla automaatreguleerimise ülesannetes analüüsitakse eraldi vee-aurutraktis ja õhu-gaasitraktis toimuvaid protsesse. Vee-aurutrakti puhul sisenevaks massi vooks on toitevee kogus, väljuvateks voogudeks aga auruvoog ja läbipuhevee voog. Statsionaarses reziimis peab vee- aurutrakti kohta kehtima materiaalse bilansi võrrand: Dtv=Düa+Dlp kus Dtv katla toitevee vooluhulk (kulu) Düa ülekuumendatud auru vooluhulk Dlp läbipuhevee vooluhulk Kui materiaalse bilansi nõuet ei täideta, saabub ülemineku e. siirdereziim, mille
Kui kasutusel on ainult suitsutõmbur on gaasikäigud hõrenduse all. Ning gaasikäigud tuleb valmistada võimalikult gaasitihedatena. Vastasel juhul imetakse gaasikäikudesse väärõhku mis viib alla katla kasuteguri ning suurendab elektri omatarvet gaasi eemaldamiseks. Kui katlal on aga ainult õhuventilaator siis on gaasikäigud ülerõhu all ja gaasikäigud peavad olema gaasitihedad. Kui katlal on nii suitsutõmbur kui ka õhuventilaator on kohaks kui rõhk õhu gaasitraktis märki muudab enamasti põleti või restkolde puhul kütusekiht, kusjuures koldekamber ja gaasikäigud on hõrenduse all. Hõrendus koldes on tavaliselt minimaalne: 20..40 Pa kolde lõpus. Selliselt kujundatud gaasitrakti nimetatakse tasakaalustatud tõmbega õhu-gaasitraktiks ,,Katelseadmed" lk. 172-174. 32. Väikekatlad Väikekatlad tahkele kütusele Tahkel kütusel töötavad väikekatlad varustatakse enamasti kiht ehk restkolletega.
annaabi.ee 
