Euroopa Liitu gaasi viivad torud vajadusel kinni keerata. Ja kuna Rootsi asub praktiliselt kahe suurriigi -Venemaa ja Saksamaa- vahel, siis ei olnud neil eriti võimalust ei öelda. Arvan, et kui Rootsi saigi sellise ähvarduse, siis oleks see riik pidanud pöörduma kohtusse. Ning mulle jäi ka mulje, et Rootsi ministrid on natuke arad, kuna nad ei julgenud EI öelda. Tänu sellele ei-le jäid Balti riigid Rootsi toetuseta ja ma arvan, et tulevikus on ka selle tõttu Eestil raskem gaasitorule ei öelda. Põhjus, miks mulle Nord Stream veel ei meeldi on see, et üks gaasijuhe on vaid 8 kilomeetri kaugusel parvlaeva Estonia uppumiskohast. See on praktiliselt sama vastik, kui mingisugune tuumajaam oleks kohe surnuaia kõrval. Ma arvan, et halba gaasitorule ja siis juba ka Läänemerele võib teha näiteks laevahukk. Kui laev peaks uppuma otse gaasitoru kohal ja sellele peale kukkuma, siis läheks ju toru katki ning jällegi hakkaks gaasi otse merre lekkima
Saksamaale. Edasi Saksamaalt Prantsusmaale, Belgiasse ja Hollandi ning sealt veel Suurbritanniasse. Mis on siis minu arvamus selle koha pealt ? Minul, kui 15. aastasel tüdrukul, on väga raske kujundada põhjalikku arvamust, millegi nii suure ja tähtsa kohta. Aga ma üritan siiski väljendada arusaadavalt ning selgelt oma mõtteid. Eesti on mures Läänemere ökosüsteemi pärast ja sellepärast, et kui Soome lahes hakatakse gaasitorule ettejäävaid miine lõhkama, siis mürkkemikaalid 2/ 3 ulatuses jõuavad ka Eesti rannikule. Eesti seisukohalt on tähtis tagada, et keskonna- ja muude mõjude põhjalik hindamine, toimuks enne gaasijuhtme rajamist. Sellega olen ma 100% nõus, et enne tehku ikka maksimaalselt põhjalik uurimine ja siis hakaku edasi kavadama. Gaasijuhe langeks kokku ka laevateedega, mis ei oleks nii hea ohutuse mõttes. Juhe on kavandatud 50 aastaks,
ulatub veidi üle Soome lahe keskjoone. Gaasitoru läheks sealt läbi. Peal on ligi kümme sentimeetrit suhteliselt puhtaid setteid, ent selle all paarkümmend sentimeetrit päris reostunud kihti. Nii on võimalus, et settekihtide segi paiskudes jõuab mürk ka Eesti rannikule ja meie kaladesse. Kui toruga peaks midagi juhtuma, läheb ligi tund aega, enne kui seda kuskil pumbajaamas märgatakse, sest rõhulangus levib maksimaalselt helikiirusega,et gaasitorule pole plaanitud vahepumpamisjaamu ega eraldussiibreid. Kui toru lekkekohast peaks mööduma laev, võib järgneda plahvatus. Kõigi halbade asjade kokkulangemisel võib sellele järgneda suur laine. Ka on gaasimulle täis vee efektiivne tihedus väiksem. Keskkonnamõjude aruandes on kirjas, et laevad võivad kaotada stabiilsuse ja põhja minna. Õnnetusse sattunuid saaks päästa vaid helikopteritega. Ookeanilaevadki lasevad Läänemerre jõudes ballastvett välja,
annaabi.ee 
