kustutajaks. Kõrgepingeseadmetes on voolujuhtivate osade vahekaugus suur. Vesinik leiab kasutust väikese tiheduse ja suure soojusmahtuvuse tõttu suurte elektrimasinate jahutamisel. Inertgaase kasutatakse hõõg- ja gaaslahenduslampide täitmisel. Heeliumi kasutatakse enamasti vedelas vormis, et madalal temperatuuril ülijuhtivat keskkonda saavutada. Elegaas, mille elektriline tugevus on õhu omast 2,5 korda suurem, leiab laialdast kasutust gaasisolatsiooniga jaotlates, trafodes ja võimsuslülitites. Gaasisolatsiooniga 110kV jaotla maht on vastava õhujaotla mahust lausa 5 ... 10 korda väiksem. Elegaasi probleemiks on juba 600 kPa rõhu all veeldumine, ent seda leevendab elegaasi segamine lämmastikuga. Enimkasutatavad vedelikud on naftast valmistatud isoleerõlid, millest enimlevinud on trafoõlid. Need on jõutrafode õlibarjäärisolatsiooni peamine koostisosa ja täidavad ka jahutava keskkonna ülesannet
Skeemi kuuluvad veel lahutuskohad, mille kaudu saab toite taastamiseks, remondiks või talitluse optimeerimiseks fiidrite koosseisu muuta. Alajaamade ehitus sõltub nende suurusest ja ülesannetest võrgus. Kõrgema pingega toitealajaamad on peamiselt suured õhkisolatsiooniga ja keeruka konfiguratsiooniga välisalajaamad. Linnades on ka kinniseid sisealajaamu, mis võtavad vähem ruumi ja on meeldivama väljanägemisega, kuid tunduvalt kallimad. Sisealajaamad võivad olla nii õhk- kui gaasisolatsiooniga (gas insulated switchgear, GIS) isolatsioonikeskkonnaks elegaas (SF6). Selliste alajaamade seadmed on kompaktsemad ega vaja sagedast hooldust. Joonisel 5.32 on firma ABB õhkisolatsiooniga keskpingejaotla. Kambri lõikel on näha kaablisisendit, voolutrafosid, kogumislatte ja võimsuslülitit, mis on paigutatud vankrile. Kambri ülaosas on releeterminal. Joonisel 5.33 on firma Merlin Gerin gaasisolatsiooniga keskpingejaotla kambri lõige. Siin on järjestikku (alt üles) kaablisisend,
· Varustatud elektriga tarbijaid enamasti madalpingel 0,4kV · Tööstusettevõtted toidetakse ka keskpingel Vahealajaam- ette nähtud elektri jaotamiseks keskpingel, võimalikult ka transformeerimiseks Alajaamade ehitus- sõltub: nende suurusest ja ülesannetest võrgus Toitealajaamade ehitus- · Peamiselt suured õhkisolatsiooniga ja keeruka konfiguratsiooniga välisalajaamad · Linnades ehitatakse ka sisealajaamadena Sisealajaamad- · Õhkisolatsiooniga · Gaasisolatsiooniga(gas insulated switchgear GIS) Isolatsioonikeskonnaks on elegaas(SF6) · Võtavad vähem ruumi · Tunduvalt kallimad kui välisalajaamad Jaotusalajaamade liigitus- · Kinnised kioskalajaamad · Kinnised komplektalajaamad · Lahtist tüüpi mastalajaamad Kioskalajaam- on tellistest või muudt materjalist statsionaarsed ehitised. Tänapäeval ei ehitata. Komplektalajaam- · Levinuim alajaamatüüp · Kergesti teisaldatav Mastalajaam-levinumad maapiirkondades:
Elegaasi pinnad mittemärguvate lakkide või glasuuriga, elektriline tugevus ületab õhu vastava näitaja u. 2,5 selleks kasutatakse ka vett imavate materjalide korda, ta ei ole mürgine, ei lagune alla 500 °C tem- immutamist. peratuuril ja on suhteliselt odav. Seepärast leiab Tähtsad on ka isoleermaterjalide mehaani- elegaas laialdast kasutamist gaasisolatsiooniga lised omadused, sest sageli kasutatakse neid samal jaotlates (GIS Gas Insulated Swichgear), trafodes, ajal ka konstruktsioonielementidena. Isoleermater- võimsuslülitites. Näiteks gaasisolatsiooniga 110 kV jalide, eriti plastide, mehaanilisi omadusi on käsit- jaotla maht on ainult 10...20 % vastava õhkisolat- letud esimeses peatükis. siooniga jaotla mahust. Elegaasi üheks puuduseks
annaabi.ee 
