segatakse kindlaksmääratud vahekorras. Seejärel juhitakse gaasisegu spetsiaalse puhuri abil turbiini, mis annab segule suure kiiruse. Edasi suundub suure kiiruse saanud gaasisegu resonaatorisse see on koht, kus tekitatakse laserkiir. Laserkiire täpne tekkeprotsess võib olla tootjati erinev. Kuid väga lühidalt öelduna toodetakse laserkiirt nii, et suure kiirusega gaas suunatakse spetsiaalsete lampide (lampide asemel võib kasutada ka elektroode vms) vahele, kus gaasisegule antakse elektrilaeng ning seeläbi tekitataksegi laserkiir. Tekkinud kiirt ei suunata kohe resonaatorist välja, vaid seda peegeldatakse resonaatoris nii mitu korda, kui suurt väljundvõimsust vajatakse. Peeglite arv resonaatoris on eri tootjatel erinev ning resonaatori suurus sõltub laserseadme väljundvõimsusest. Laserkiire tekitamine on soojust eraldav protsess. Selle käigus gaas ei põle ära, aga kuumeneb ja kaotab talle eelnevalt antud kiiruse
soojuskadu. Kao saab arvutada lihtsa soojushulga valemiga Q2 = c’ · V · Δt – see on ühe kilogrammi kütuse kohta, ehk siis kaoprotsendi q2 = Q2/Qat Kuna tegemist on gaasiseguga, siis peaks arvesse võtma kõigi komponentide erisoojused – seega kaalutud keskmine erisoojus. Kuna Veeaur sisaldab lahkudes ka aurustussoojust, siis tuleks ka see kadude poolele kanda. a. Kaalutud erisoojuse arvutamine gaasisegule i =1 37,68 29,31 kJ c' = ∑ ri ⋅ c'i = (0,09012 + 0,10895) ⋅ + (0,7070 + 0,09391) ⋅ = 1,383 i=n 22,4 22,4 K ⋅ m 30 b. Soojuskao q2 arvutamine 1,383 ⋅ 8,323 ⋅ 200 q2 = = 15,8 %
kus nad segatakse kindlaksmääratud vahekorras. Seejärel juhitakse gaasisegu spetsiaalse puhuri (ingl k blower) abil turbiini, mis annab segule suure kiiruse. Edasi suundub suure kiiruse saanud gaasisegu resonaatorisse see on koht, kus tekitatakse laserkiir.Laserkiire täpne tekkeprotsess võib olla tootjati erinev. Kuid väga lühidalt öelduna toodetakse laserkiirt nii, et suure kiirusega gaas suunatakse spetsiaalsete lampide (lampide asemel võib kasutada ka elektroode vms) vahele, kus gaasisegule antakse elektrilaeng ning seeläbi tekitataksegi laserkiir. Tekkinud kiirt ei suunata kohe resonaatorist välja, vaid seda peegeldatakse resonaatoris nii mitu korda, kui suurt väljundvõimsust vajatakse. Peeglite arv resonaatoris on eri tootjatel erinev ning resonaatori suurus sõltub laserseadme väljundvõimsusest. Laserkiire tekitamine on soojust eraldav protsess. Selle käigus gaas ei põle ära, aga kuumeneb ja kaotab talle eelnevalt antud kiiruse.
gaaside puhul segus erinev. Olgu gaasisegu kogumaht V ning gaasisegu koosneb n komponendist. Tähistame segu komponendi molekulide arvu N1, N2, ..., Nn , siis pV = (N1 + N2 +...+ Nn )kT = NkT Järelikult: Gaasisegu koostis enamasti väljendatakse kas gaasisegu komponentide massi või mahu kaudu Kuna võrdsetel tingimustel gaaside moolmahud on võrdsed, siis: Kuna ideaalgaaside segu komponendid käituvad üksteisest sõltumatult, siis on ideaalgaasi termiline olekuvõrrand kehtiv nii gaasisegule tervikuna kui ka segu igale komponentidele. 3. Reaalgaas. Võrrand pv = RT kehtib eeldusel, et gaasimolekulide vahel puuduvad vastastikused jõud ning molekulide maht võrreldes gaasi kogumahuga on tühiselt väike. Seetõttu lähenevad reaalgaasi omadused ideaalgaasi omadustele küllalt hästi madalal rõhul (kui p → 0) ja kõrgel temperatuuril. Mis tahes aine võib sõltuvalt olekuparameetritest olla kas gaasilises (aur), vedelas või tahkes olekus ja
õhust 14,5 korda kergem. Teatud vahekordades õhu ja hapnikuga moodustab vesinik plahvatusohtlikke segusid. Keevitustöödel tuleb rangelt täita ohutusnõudeid. Vesiniku ja hapniku segu põleb sinise leegiga, kus puuduvad selgelt eristatavad põlemistsoonid ja leeki on raske reguleerida. Propaani ja butaani segud koosnevad põhiliselt propaanist (C 3H8) ja butaanist (C4H10) ning normaaltingimustes on kergesti süttiv värvitu ja lõhnatu gaas. Ohutuma kasutamise eesmärgil lisatakse gaasisegule tugevalt lõhnavat ainet (kuni 0,005 massiprotsenti). Ta on õhust raskem ja moodustab juba väikeses koguses koos teda ümbritseva õhuga süttiva segu. Hoiatus!! Kui gaas pääseb kontrollimatult balloonist välja, võib ta süttida ja plahvatada. Plahvatusohtlikkuse piirid nii õhu kui hapnikuga on 1,5...9%. Temperatuuri langemisel ning rõhu tõusmisel gaasisegu veeldub. Segul on suur ruumpaisumise tegur — propaanil 16 korda, butaanil 11 korda suurem kui veel. Balloone ei
annaabi.ee 
