Olulisemad neist on: · kasutatava kütuse keemiline koostis ja kütteväärtus; · kasutatav kütuse põletamistehnoloogia; · spetsiaalsete seadmete olemasolu näit. väävligaaside sidumiseks, NOx emissiooni vähendamiseks, lendtuha püüdmiseks jne.; · energiabloki netokasutegur (see omakorda sõltub auru parameetrite tasemest ja kasu- tatavast tehnoloogilisest skeemist); · elektrijaama töö korraldus, gaasipuhastusseadmete korrashoid ja efektiivsus jne. Vääveloksiidide heitmed kütuste põletamisel elektrijaamades sõltuvad: · kasutatava kütuse väävlisisaldusest; · kütuse põletamistehnoloogiast (näit keevkiht-tehnoloogia kasutamisel suur osa väävlist seotakse CaO-ga juba koldekambris, kui kütuse mineraalosa sisaldab CaO); · väävlipüüdeseadmete olemasolust (või puudumisest) elektrijaama tehnoloogilises
Nimetatud aparaatides kasutatakse üht või mitut läbi- (Joon. 3.8, a) või ülevooluga (Joon. 3.8, b) avadega taldrikut. Gaas läbib taldriku avad, barboteerub läbi vedeliku ja vahu kihi, puhastudes tolmuosakeste sadenemise tõttu gaasimullide siseseintele. Puhastusseadmete valikul tuleb arvestada väga mitmeid mõjureid, nagu gaasi niiskus ja tolmusisaldus, temperatuur, keemiline agressiivsus, tolmuosakeste kuju, omadused, fraktsioonkoostis jm. VT.(Tabel. Gaasipuhastusseadmete efektiivsus (Hämälä jt. 1992).) (Tabel. Kokkuvõte kirjeldatud õhu puhastamise meetodite eelistest ja puudustest) Märgpuhastusmeetodid on kõige enam levinud väävliühendite eraldusmeetodid. Nendega saavutatakse gaaside 90-95 °/o-line puhastusaste, mis on suurem kui kuivmeetoditel. Samal ajal on aga märgpuhastusmeetodid kallimad. 4. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Väävli ühendite eraldamine gaasidest
annaabi.ee 
