Edasi liigub orgaanika mulda. Seal kas aktiviseerub või kasutatakse mikroobidel energiaallikana. Märjema keskkonna puhul on tegemist anaeroobse keskkonnaga (O puudub). Kuiva keskkonna puhul on tegenist aeroobse keskkonnaga (O ). Orgaanika niiskema pinnase puhul ladestub see turbana. Turvas on lagunemata orgaaniline aine. Turba tekkimiseks on vaja anaeroobset kekkonda. Geoloogilises keskkonnas võib turbast tekkida kivisüsi kuni nafta ja gaasini välja. Antud protsess oleks aga väga pikaajaline. Ka vee keskkonnas võib orgaanika settimine toimuda. Kus osa sellest kasutavad ära mikroorganismid. Ülejäänust võib tekkida põlevkivi, pruunsüsi. Antud süsteemist süsinik ringlusse tagasi ei tule. Küll aga varisest tuleb see tagasi mikroorganismide elamise ja hingamisega. Seega läbi laguahela tuleb läheb süsinik tagasi. Samas ka metaan on üheks produktikssüsiniku tagasihingamisel (CH ). Metaan kuulub kasvuhoonegaaside hulka
Aine oleku diagramm Y = temperatuur ja X = energia lisamine... Algab siis tahkest... tõuseb kuni T ulamine.. on stabiilne, mingi hetk hakkab tõusma jälle ja on vedel, kuni keemistemperatuurini.. seal siis on stabiilne. Energia jällegi neeldub ja edasi siis hakkab temperatuur tõusma ning aine on gaasiline. See on kristallilise aine puhul. Amorfsel ainel on sinkavonka joon, ilma stabiliseerumiseta tahkest gaasini. Varjant 1 1.skalaarid ja vektorid; 2. pöördliikumise dünaamika põhivõrrand; 3. laines (elastses kk); 4. Bernoulli võrrand; 5. isokooriline protsess Varjant 2. 1. Ühtlane sirgjooneline liikumine 2. Newtoni seadused 3. Füüsikaline pendel 4. Torricelli seadus 5. Aine oleku diagramm Varjant 3. 1. Töö, Võimsus, Energia 2.Matemaatiline pendel 3.Ühtlane sirgjooneline liikumine 4.Sisehôôre vedelikus 5.Tahke keha soojuspaisumine Variant 4 1. Jõu moment 2
Vedel – aurustumine ja kondentseerumine. Aine oleku diagramm: Y = temperatuur ja X = energia lisamine... Algab siis tahkest... tõuseb kuni Tsulamine.. on stabiilne, mingi hetk hakkab tõusma jälle ja on vedel, kuni keemistemperatuurini.. seal siis on stabiilne. Energia jällegi neeldub ja edasi siis hakkab temperatuur tõusma ning aine on gaasiline. See on kristallilise aine puhul. Amorfsel ainel on sinkavonka joon, ilma stabiliseerumiseta tahkest gaasini. Soojusmasina kasutegur: Q1=U2-U1+A1 -Q2=U1-U2+A2 Q1-Q2=A1+A2 A=Q1-Q2 (kreeka n)=A/Q1 Kreeka n=(Q1-Q2)/Q1 Laengute vastastikune toime: Elementaarosakesed – Elektron (-) prooton (+) neutron (0) Tavaliselt -+ laneguid võrdselt ja keha on neutraalne. Kui mingil viisil aga luua kehas elementaarosakeste ülejääk, osutub keha laetuks. Elektrilaengud on mateeria primaarseks omaduseks, elementaarosakeste lahutamatuks osaks. Elektriliselt isoleeritud süsteemi (vool ei saa
võrgustikku. Nõukogude Liidu lõpuperioodil, eraomandil põhineva äri tegemise põhimõttelise lubamisega jõudis ka Julia Tõmosenko, nii algselt äia Gennadi Tõmosenko, kui ka hiljem Dnipropetrovski oblasti kõikvõimsa paruni Viktor Pintsuki abiga suurde ärisse. Algselt bensiiniäris tegutsedes, rahade jaotamise keeruliste süsteemide ning heade kontaktidega jõuti vaikselt ka Julia Tõmosenkole enim kuulsust ja hiljem ka süüdistusi toonud gaasini. Hiljem hõivas Pintsuki koha Pavlo Lazarenko, kellest sai Tõmosenko rahvusliku äri, Türkmenistani ja Vene gaasi läände toimetamise, ristiisa. Nii oli ühel hetkel Tõmosenkole kuuluva Ukraina Ühtse Energiasüsteemi kontrolli all neljandik rahvusliku majanduse (SKP) mahust. (Ibid.) Kuna Ukrainas pikas perspektiivis stabiilselt äri tegemine ilma poliitikata on võimatu, Venemaa Gazprom tahtis Ukraina ärist oma osa ning Julia Tõmosenko sai väga selgelt
annaabi.ee 
